selline dokk on pidevalt muutuvatele käigus Sabarmati, samuti eeskujulik hüdrograafia JA Veeteede ehitus. [8] Vt OLI Varem teada dock Leitud maailm, MIS on varustatud kai JA teenuste laevad. [8] Kaevamiste Balakot (c. 2500-1900 eKr), tänapäeva Pakistani on andnud tõendeid vara ahjus. [9] ahju tõenäoliselt oli valmistamiseks kasutatavate keraamiliste objektidega. [9] Ahjud, mis ulatuvad tagasi tsivilisatsiooni küpses faasis (ca 2500-1900 eKr), oli ka välja kaevatud kell Balakot. [9] Kalibangan Arheoloogilised saidi veelgi saagi tõendeid potshaped hearths, mis on ühes kohas on leitud nii maa all ja maa peal. [10] Põletusahjud tule ja ahju kambrid on ka aadressil Kalibangan kohas. [10] Kaevamiste Balakot (c. 2500-1900 eKr), Tänapäeva Pakistani kohta andnud tõendeid Vara ahju. [9] ahju tõenäoliselt OLI kasutatud tootmisega keraamilised objektid. [9] Ahjud, MIS ulatuvad Tagasi tsivilisatsiooni küpses faasis (ca 2500-1900 eKr), OLI Ka Välja kaevatud kell Balakot. [9] Kalibangan
Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in ROK-i kood IND Telefonikood 91 Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks , mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus.18. sajandi järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr. Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr. II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse aarjalased.Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid
mitmeruumilistest hoonetest. Juba enne kõrgkultuuri kujunemist on olemas tõendeid künnipõllundusest. IV-III at vahetusel eKr levis metallikasutus ning hakati valmistama pronksi. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode- Indias) tekkis III aastatuhande keskel varase pronksiaja tsivilisatsioon, mida on nimetatud Harappa või ka Induse kultuuriks. Selle kultuuri suurimad keskused olid Harappa, Mohenjo Daro, Kalibangan ja Dholavira linnad. Induse kultuuri elanike etniline päritolu on täpselt välja selgitamata. 2.3. Induse kultuuri linnad: Umbes 2600 eKr kerkisid Induse kultuuri aladel (Himaalaja jalamilt kuni India ookeanini) uhked linnad, millest suurimad olid Harappa ja Mohenjo Daro, mille pindala ületas tublisti kaks ruutkilomeetrit ning kus elas tõenäoliselt kümneid tuhandeid elanikke. Induse kultuuri linnad olid
annaabi.ee 
