Mihkel Veske (1975) meelest oli nime Vanemuine aluseks eesti vanem. 20. Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia "panteoni" ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana Kangelased Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane kõik Kalevalast, lisatud eesti etümoloogiad Kangelaste järeltulijad kallewe pojad (Kalev oma nimetu abikaasaga, Kalevipoeg, Kaleviid, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar; Koit ja Hämarik Metsa-, vee-, maa- ja õhuvaimud Tugines peamiselt soome folkloorile 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteonid"? Fr. R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteon" 1) Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana 2) Kangelased (sks k Helden): Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik < Kalevala; Faehlmann lisas neile eesti etümoloogiad);
jms, mida oli tollal juba mõningal määral üles kirjutatud ja avaldatud. Just Faehlmann arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase, andes niiviisi lugudele täiesti uue ideoloogilise suuna. Vana Kalev, kangelase isa, oli Faehlmannil jumalate järglane ja vägev valitseja üle maa ja mere. Kalevipoja jumalikule päritolule viitab ka Faehlmanni kasutatud nimekuju Kaleviid. Oma Kalevipojamuistenditega visandas Faehlmann tulevase eesti eepose põhisündmustiku: on kirjeldatud vana Kalevi surma, kalmukivide kandmist ja Ülemiste järve teket, kolme venna viskevõistlust, Kalevipoja käike Peipsi taha, võitlust sortsidega, Assamalla lahingut, kangelase mõõgasurma ja surmajärgset ülesannet. Nee dlood on Faehlmannil esitatud raamjutustusena: juhuslik võõras satub kevadööl õitsitule
annaabi.ee 
