Ilmselt ilmus esimene eestikeelne kalender 1720. aastal. Säilinud on kalender aastast 1731. · Kuni 18. sajandi lõpuni ilmus vaid üks kalendrisari (väljaandjaks J. Köler Tallinnast). · 1830. aastal ilmus juba 6 kalendrisarja. Kalendrite tiraazid olid üsna suured ja see näitab nende populaarsust. Kalender rahuldas talurahva infovajaduse. Seal olid kirjas kõik peamised tähtpäevad, laadapäevad, postijaamade vahemaad, kaalud ja mõõdud. Väga oluline oli ka nn kalendrisaba, mis sisaldas vaimulikku lugemisvara, hiljem ka kirjanduspalasid, õpetusi, nõuandeid, nalju, populaarteaduslikke kirjutisi. Esimesed kalendrid olid ajalehe asemel, seal kirjutati ka sündmustest mujal maailmas. S 2 Eal oli ka palju õpetlikku. Kirjeldati võõramaa taimi, loomi, rahvaid, veidi ka ajaloolise sisuga kirjatükke. Üheks ajakirjanduse eelkäijaks oli ka rahvaraamat.
Piibel eestlastele tervet raamatukogu ja mõjutas sellisena oluliselt eestlaste mõttemaailma. Paljud piibliväljendid muutusid rahvapärasteks vanasõnadeks (Vahtre 2000). Piiblit ei jaksanud või ei pidanud oluliseks osta iga eestlane. Võttis aega, enne kui see jõudis igasse peresse. Seevastu 18. sajandi teise aastakümne lõpus ilmuma hakanud odavad talurahvakalendrid saavutasid märksa laiema leviku. Peale Peale kalendaariumi sisaldasid need veel nn. kalendrisaba, mis esialgu koosnesid Piibli katkenditest, hiljem aga venisid pikemaks ja hakkasid sisaldama mitmesuguseid, enamasti õpetliku sisuga kirjatükke. Esimesena hakkas kalendreid välja andma Tallinnas trükkal Jakob Köler. 5 Tema alustatud kalendrisari jäi ainsaks eestikeelseks peaaegu terve 18. sajandi jooksul (Vahtre 2000). Esimene talupoegadele mõeldud juturaamat oli lõunaeestikeelne. Selle avaldas 1737 Urvaste pastor
annaabi.ee 
