· Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine 19.saj · töölaulud hariduse levik
nõustajaks. Kuni 17. sajandini tähistati kadripäeva paljudes Prantsusmaa paikades. Kadrilaulude viisid Mardi- ja kadrilaulude viisides on palju ühist, sageli oligi mõlema laululiigi jaoks üks ja sama viis. Sanditamislauludes kasutatakse nii vanemaid, kalendrilaulude tüüpilisi rühmaviise, kui ka uuemaid, mõnikord ainult sanditamislaulude juures esinevaid spetsiaalviise. Võrreldes muude kalendrilauludega tuleb sanditamislauludes, (eriti just kadrilauludes) ette rohkem uuemaid kaherealisi viise, Lõuna-Eestis ilmneb neis kohati Läti mõju. Uuema viisi võtmine näitab hilisemat, tegelikult elavat traditsiooni, ajaga kaasa minekut. On olemas isegi üksikuid uuemaid lõppriimilisi sanditamislaule.
Rikkalikus jõulukombestikus on tähtsad kahe ajaperioodi vahetusega seotud toimingud. Puhastamiste abil (suurpuhastus ja Tahma-Tooma tegemine, rituaalne jõulusaun) vabaneti vanast halvast ning ennustamiste jm tavade abil püüti saada uut soodsat aastat. Üksikud regivärsilised jõululaulud on teada Kirde- ja Kesk-Eestist ning Mulgimaalt, kus enamasti räägitakse jõulude ootamisest. Mulgimaa jõululauludes esineb lühike refrään pühi, viisid on üherealised ja sarnanevad muude kalendrilauludega. Kirde-Eesti viisid on ilma refräänita ja kaherealised. Jõulude ajal olid tähtsal kohal mängud, sealhulgas regivärsilised laulumängud (vt p 13.1). Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt