Populaarseks jäid vaimulikud kontserdid kirikutes. Väljapaistvamaid muusikuid 19. sajandi II poole Tallinnas, Toomkiriku organist Ernst Reinicke. 1866. aastal Tallinnas toimus baltisaksa laulupidu. 1860. aastate algul pandi alus kooride ühisesinemise traditsioonile. Ilukirjandus: Baltisaksa publik orienteerus Saksamaalt sissetoodud kirjasõnale. Mitmed estofiilid üritasid end teostada eestikeelses kirjasõnas. Otto Wilhelm Masingu kooliraamatud, kalendrikirjutised, populaarteaduslikud "Pühhapäwa Wahhe- luggemissed" ning "Marahwa Näddala-Leht" tähendasid talurahvale määratud kirjasõna uut kvaliteeti. Eestikeelse rahvaraamatu õitseng algas Johann Voldemar Jannseniga, kes oli viljakas jutukirjanik. Ta kirjutas umbes 220 juttu.
Esialgu kirjutas K ainult saksa keeles, tõlkis saksakeelseid luuletusi eesti keelde. Suurem huvi eesti keele ja eesti keeles kirjutamise vastu tekkis Tartu aastatel põhiliselt Faehlmanni mõjutusel. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika nädalalehes Das Inland: kirjutas sõnumeid kohaliku elu sündmustest, artikleid eestlaste rahvakommetest, -uskumustest. Kaastöö Inlandile oli intensiivsem 1837-1843, hiljem saavutas ülekaalu juba emakeelne kirjatöö. Kalendrikirjutised (ÕESi kalender, Laakmanni kalender), rahvaraamatud, muinasjutud, luuletused, tõlked saksa keelest. Kalevipoeg 1857-61 ÕESi toimetistes, rahvaväljaanne 1862 (Kuopios). Ma-ilm ja mõnda 1848-1849 Kreutzwald pakkus maarahvale mitmekesist lugemismaterjali. Välja andis Tartu trükkal Laakmann. Ajakiri oli rikkalikult illustreeritud, 1852 anti seda välja ka lätikeelses tõlkes. Kreutzwald esitas fakte materialistlikust seisukohast lähtudes. Sattus keskmise lugeja vastuvõtuvõimest pisut
annaabi.ee 
