Töötas Taani rahvusmuuseumis Süstematiseeris leiumaterjali Põhiline panus: mineviku põhjendatud jaotus kivi-, pronksi- ja rauaajaks Populaarne suhtleja, tutvustas oma süsteemi meeleldi isiklikult muuseumikülastajatele (joonistus) Oscar Montelius ja Skandinaavia pronksiaeg • Lähtus Thomseni süsteemist, • töötas läbi Skandinaavia neoliitikumi ja pronksiaja materjali • Keerukate seotud dateeringute kaudu ühendas Skandinaavia muistised Egiptuse kalendri kaudu kalendriaastatega • Absoluutsete dateringute süsteem peagi ümber lükatud, kuid pronksiaja kronoloogia täpsustatud dateeringutega siiani kasutusel • Eeskuju Briti arheoloogilisele uurimisele, ka Baltimaadele Gustaf Kossinna ja kultuur • Põhiteos: Die Herkunft der Germaner (1911) • Asustusarheoloogia (Siedlungsarchäologie) – arheoloogiline kultuur = mineviku rahvusrühm • Seostas proto-indoeurooplased noorema kiviaja nöörkeraamika kultuuriga
Tegelikult radiosüsiniku 5 hulk on varieerunud, tulenevalt maa magnetvälja muutustest. See selgus dendrokronoloogia kasutamisel ning just dendrokronoloogia pakkus välja ka võimaluse radiosüsiniku dateeringute parandamiseks. Radiosüsiniku dateeringud, mida võrreldi puuringidega näitasid, et enne aastat 1000 eKr olevad 14C dateeringud olid liiga noored tegelike kalendriaastatega võrreldes. St enne aastat 1000 eKr kasvanud puud (ja kõik teised elusolendid koos nendega) said suurema koguse radiosüsiniku osaliseks, kui praegu. Dendroparandus võimaldab määrata muistise vanust täpsemalt 14C dateeringute kalibreerimist. Arheo- ehk paleomagnetiline meetod võimaldab dateerida põletatud savist esemeid. Iga maagiliik, sh savi, sisaldab rauamagneti olluseid. Savi kuumutamisel 670°C tema magnetilisus kaob, jahtumisel tekib aga uuesti ning on nüüd juba vastav Maa
annaabi.ee 
