neist ei ole 'puhta muutumise' produkt (neither are products of pure and simple 'becoming'). Nende algne täpsus kaob, kui nad saavad uue funktsiooni. Need (müüdi tähenduslikud kujundid) on täpsed, kui nad on valmisproduktid (ehk keele terminid). Niisiis on nad paratamatute suhete kontsentraat. See paratamatus ei ole lihtne ega ühetähenduslik, kuid on olemas teatav semantiline invariantsus (see iseloomustab gruppi (piiratud arvul9 transformatsioone). See loogika meenutab kaleidoskoopi, kus samuti killukesed moodustavad struktuurseid mustreid. Killud tekivad juhusliku iseloomuga lagunemise protsessis, aga selle protsessi saadused peavad olema teatavas mõttes homoloogilised. Seeläbi kaotavad killud oma iseolemise ja defineeritavuse. Iseolemist on aga piisavalt siis, kui nad osalevad kasulikult uut tüüpi mustritest koosneva nähtuse moodustamisel. See nähtus koosneb mustritest, kus peeglite mäng teeb peegeldused samaväärseks tegelike objektidega
vastsündinu kortsudest kuni vana sureva eide kortsudeni; kõiki usulisi kujutelmi faunist kuni Peltsebulini; kõiki loomade profiile koonust nokani, kärsast nukini. Kujutletagu, et kõik Uue silla lõustad, need luupainajad, mis Germain Pi-loni * käega kivisse on raiutud, hakkavad elama ja hingama ning teile põlevail silmil üksteise järel otsa vaatama; lastagu oma silmade eest mööda libiseda kõik Veneetsia karnevali maskid, ühesõnaga, kujutlege enese eest möödumas nägude kaleidoskoopi. Mürgel võttis järjest flaamlikuma ilme. Teniers * oleks sellest ainult umbkaudse pildi maalida saanud. Kujutletagu Salvatore Rosa * lahingut bakhanaalina. Polnud enam skolaare, saadikuid, kodanikke, mehi ega naisi, Clopin Trouillefou'd, Gilles Lecornu'd. Neljanaela Ma-rie'd ega Robin Poussepain'i. Kõik isiklik kustus üldises minnalaskmises. Suursaal oli muutunud päratuks häbe-matuste ja ülemeelikuste miiliahjuks, kus iga suu kisas, iga silm
annaabi.ee 
