Hansoniga) meedia-performance ja -skandaal "ZOOM TV" (koos Priit Isoki ja Kaur Hansoniga) ·· 2002 Eurovisiooni ekraani- graafika ja teleülekande maskotid ·· 2003 sotsiaalkampaania "Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju" (koos Priit Isoki ja Annela Pildrega) ·· 2006 sotsiaalkampaania "Ära osale loosimisel" (HIV) ·· Loonud lauamänge ning kujundanud rohkem lavastusi, raamatuid, plaate ja logosid, kui me jõuaks neil veergudel üles lugeda. Kujundaja kalduvustel on Asko lasknud möllata ka oma uues raamatus «Ja sisalikud vastasid». Ta ei taha, et keegi tema raamatut tõsiselt võtaks. Asko on naudinguga võtnud oma oskused ja rakendanud neid iroonilises võtmes: «Alati on ju probleem, et kujundaja võib hakata teksti ahistama ega mõista autorit. Kuid seekord olen ju autor ainuisikuliselt mina ja ma olen isegi kolm teksti tänu sellele ümber teinud, et nad sobituksid kujundusega.» Niimoodi päriselt raamatuid teha ei tohtivat: «Olen ise ju
Erinevalt Hobbesist, Locke'st või Rousseau'st, eristab Burke tsiviilühiskonda poliitilisest ühiskonnast. Tsiviilühiskond tähendab sotsiaalseid ühendusi nagu perekond, kirik, kaubanduslikud ühendused ja muud sotsiaalsed ühendused. Ühiskonnas on suhete paljusus, ühiskond on kompleksne ja järjepidev. Ühiskond pole loomulik ja mõistusel põhinev kooslus, vaid on kunstlik ja ebaloomulik kooslus, mille alusteks on tavad. Inimühiskond põhineb rohkem iniminstinktidel ja kalduvustel, isegi eelarvamustel (prejudices), mitte mõistusel. Minevik Burke väidab, et kui me otsime moraali, siis vaid minevikust me saame teada, mida inimesed on kord välja mõelnud ning seetõttu on ainus moraali allikas minevik. Et meil muud peale mineviku pole, tuleb suhtuda sellesse aukartusega. Et meil muud peale mineviku pole, siis on kõige tõenäolisemalt just minevikus ja traditsioonides see, mis on õige.
Tsiviilühiskond hõlmab selliseid sotsiaalseid ühendusi nagu perekond, kirik, kaubanduslikud ühendused ja muud sotsiaalsed ühendused. Ühiskonnas tervikuna on hästi palju erinevaid suhteid, ühiskond on kompleksne ja järjepidev. Ühiskond pole loomulik ja mõistusel põhinev kooslus, vaid on kunstlik ja ebaloomulik kooslus, mille alusteks on tavad. Inimühiskond põhineb rohkem iniminstinktidel ja kalduvustel, isegi eelarvamustel (prejudices), mitte mõistusel. ,,Ühiskonda tuleb suhtuda aukartusega, sest ühiskond pole vaid partnerlus asjades, mis teenivad labast ja loomalikku, ajutist ja kaduvat olemasolu. Ühiskond on partnerlus kõigis teadustes, partnerlus kogu kunstis, partnerlus igas vooruses ja kogu täiuslikkuses. Et sellise partnerluse eesmärke ei ole võimalik saavutada paljude põlvkondade jooksul, muutub see partnerluseks mitte
annaabi.ee 
