Tekkisid omapärased nn "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed. Vaarao Dzoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Matmiskamber on 27 m sügavusel maa all. Egiptuse arhitektuuris levis eriline hauatüüp mastaba, mis koosnes maa-alustest hauakambritest ja nelinurksest kaldusseintega kiviehitisest. Mastaba on Vana- Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Selles oli tavaliselt üks, alates 5. dünastiast tihti ka mitu ruumi, mida kasutati ohvritoiminguteks ja lahkunu hingele sobiva ning maist elu meenutava kekkonna loomiseks. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et
Need koosnesid kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks ning külgedel asetsesid obeliskid, mis jäljendasid taimi. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Luksoris ning samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II ja esimese naisvaarao Hatshepsuti matusetemplid. Egiptuse arhitektuuris levis ka eriline hauatüüp mastaba, mis koosnes maa-alustest hauakambritest ja nelinurksest kaldusseintega kiviehitisest. Mastabad rajati eelkõige tähtsamate inimeste säilituskohaks ja need pidid olema kõrged ning astmetena ülespoole ahenevad. Niiviisi tekkisidki esimesed astmikpüramiidid. Maalikunst Egiptuse maalikunsti all võib pidada silmas peamiselt püramiidide ja templite seinamaale, millel oli tihti kujutatud jumalaid mõtlemas, kas surnu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega
annaabi.ee 
