lapsepõlve headusaja tunnet. Virginia Woolf Elas aastatel 1882-1941 Isa oli tal rüütlistaatusega mainekas biograaf. 1912 abiellus naine ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos ta 1917 asutas Hogarthi Pressi kirjastuse. Nende kodu Londonis kujunes Bloomsbury rühmituse keskuseks. Virginia alustas realistliku kirjandusega. Põõrangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan ,,Jacobi tuba" Romaanis ,, Kew Gardeles" nähtub Woolfi kaldumus lüürilis-kujundliku proosa poole. 1942 aastal kritiseeris naine vanemat luulet ning temast sai uue modernistliku romaani läbimurde kehastaja. Ta oli ka hea essist ning ka sisemonoloogid olid tema teostes olemas. Virginia tegi enesetapu depressiooni ja peavalupiinade pärast. Kuulsamad teosed: ,,Jacobi tuba" ,,Oma tuba" ,,Proua Dalloway" ,,Oralando" ,,Lained" ,,aastad" ,,Tuletorni juurde" ,,Tuletorni juurde" kooseneb kolmest peatükist.Räägib Ramsayde perekonna elust. 1
Õnnestus saada töökoht ühes suures kirjastuses. Varasem loomeperiood 1864-1868. · Romaan "Thérese Raquin". Tapmisstseenid, surnukuuris käimine, armastus kui füsioloogilised protsessid. Püüdis hoiduda omapoolsest hinnangust. Tahtis keskenduda igapäeva eludraama kujutamisele. · Jõgiromaan "Rougon-Macquart'id". Põhiteos, elutöö (eeskuju võttis teosest "Inimlik komöödia"). Romaanitsükkel ühe perekonna mitme põlvkonna elust kaasajal. Rõhutab pärilikkust (kaldumus alkoholismile jm). Tänu sellele teosele läks tal hästi. Pälvis kuulsuse, abiellus, leidis järgijaid, elas jõukalt. Töötas välja naturalismi kui meetodi. Avaldas artikleid ja artikliseeriaid sellest. Naturalismiteooria eeldab asjade objektiivset kujutamist, mis eeldab uurimistööd ja eksperimenti ning kirjaniku samastumist teadlasega. Inimese kirgede ja intellekti kirjeldamiseks teaduslik meetod. Kirjaniku silm kui fotoaparaadi objektiiv. · Romaanisari "Kolm linna".
annaabi.ee 
