Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritisele ja sillussüsteemile; olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu. Mööda sfinkside alleed pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski. Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga ehitis, mille ette olid paigutatud vaarao hiigelkujud. Pülooni läbimisel satuti rahvale määratud sammasõue (hüpostüülõu). Sellele järgnes mitmelööviline väga kõrge tihedate sambaridadega saal (hüpostüülsaal), millele omakorda järgnes rida väiksemaid ruume varanduse ja pühakujude tarvis. Kesktelje lõpus tagaseinas asus jumala ja vaarao kujuga pühamu, millesse otsene päikesevalgus langes ainult mõni kord aastas.
Templini pääses mööda sfinkside alleed ( sfinksid olid kas jumala või valitseva vaarao näoga ) pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski ( obelisk - kr. k. - piik, oli 9 päikesejumala kultuse sümbol, nejatahuline ülevalt ahenev ja püramiidjalt lõppev sammas, selle ülemine ots võis olla kaetud kuldlehtedega ). Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga väravaehitis, mille läbimisel satuti sammasõue, mille ümbritsevatest müüridest seespool paiknesid ühes või kahes reas ümber õue reljeefidega kaunistatud sambad. Sammashoovile järgnes sammassaal ( hüpostüülsaal ), see kujutas endast mitmelöövilist ( keskmine lööv võis olla kõrgem ) tihedate sambaridadega saali. Sammassaalile järgnes rida väiksemaid ruume, kompleksi lõpus ( otse sissekäigu vastas ) asus pühamu. Analoogiline oli ka kaljudesse raiutud templite ruumijaotus.
annaabi.ee 
