FÜÜSIKA KOOLIEKSAM Pärnu Koidula Gümnaasium 10. 06. 2009 I OSA Valikvastused (1-10). Õiged valikud märkige kaldristiga vastavas kastikeses. Igas valikus on kaks õiget vastust. Juhul kui on märgitud rohkem vastuseid kui nõutud, siis loetakse see valikvastus tervikuna nulliks. Paranduste tegemisel pole lubatud kastikesse juba kirjutatud kaldristikest ainult maha tõmmata. Kastikeses oleva kaldristi parandamiseks tuleb kogu kastikesele tõmmata peale selge kriips ning joonistada uus kastike eelmise kõrvale või alla. Sel juhul läheb arvesse uude kastikesse märgitud kaldristike või tühi kastike. 1
alamkäsust tiputöötluse alamkäsku. Liitjoon on jaotatud kaheks omaette liitjooneks) Töö 3 Klamber 60 4.4) I ↵ Specify location for new vertex: (sisestada uue tipu asukoht) {punkt} ┐ (või ↵ ) Kasutatakse liitjoonele uue tipu lisamiseks, see tipp lisatakse pärast kaldristiga tähistatud tippu, uus tipp ühendatakse kaldristiga tähistatud ja järgmise (esialgsel liitjoonel tähistatu suhtes) tipuga, senine ühendusjoon kaob). 4.5) M ↵ Specify new location for new vertex: (sisestada tipule uus asukoht) {punkt} ┐ (või ↵ ) Kaldristiga märgitud tipp nihutatakse uuele kohale ja ühendused naabertippudega veni- tatakse nagu kummipaelad järgi (võrdle käsuga STRETCH), , tipp 20 asendisse 2 : 5 5 5
Siin moodustatakse ühemõõtme- line võrk, mille tiheduse määrab süsteemi- muutuja `SURFTAB1 väärtus (`SURFTAB2 jääb kasutamata). Esimesena tuleb näidata moodustaja (vt. joonis 6, paksem joon), mil- leks võib olla joon LINE, ARC, CIRCLE, ELLIPSE, PLINE või 3DPOLY. Teisena valitakse välja suunavektor, mis tohib olla kas sirgjoon või avatud polüjoon. Oluline on, kummast otsast siin suunavektorile osutatakse Joonis 6. (joonisel 6 on suunavektorile osutatud kaldristiga märgitud kohast joonpinna moodus- tamise suunad tulevad osutuskohast sõltuvalt erinevad). Kahe joone vahele joonpinna loomine on teostatav käsuga RULESURF. Ühemõõtmelise võrgu tiheduse määrab süsteemimuutuja `SURFTAB1 väärtus (`SURFTAB2 jääb kasutama- ta). Jooned tuleb ükshaaval hiirega välja valida. Sealjuures on oluline, kumma otsa lähedalt joontele osutatakse (vrdl. jooniseid 7a ja 7b osutuskohad on tähistatud ristikestega).
APERTURE Punkti täpne asukoht käsu OSNAP alamprogrammide kasutamisel peab asuma kursori ristist mitte kaugemal, kui seda määrab “sihiku” (APERTURE) suurus Ruuduke kursori ristil – sihiku suurus; a – sihik ei haara kaart; b – sihik on kaarel ja leitud keskpunktile ilmub vastav tähis laia joonega joonestaud punane ringjoon ; c – sihik on joonte lõikepunktist liiga kaugel; d – sihik haaras lõikepunkti ja see tähistatakse kaldristiga ÜLESANNE I Pinnatükk 219 Katkendjoonte lõikepunkti leidmisel peaved sihikusse mahtuma mõlemast joonest vähemalt üks osa, vastasel korral on vaja kaks korda “otsida”, sest vaid ühe lõikuva joone valimisel on tähise X asemel X... a – sihik on liiga väike, et haarata mõlema katkendjoone üksikosade otsi;
annaabi.ee 
