kütuse kg kohta). nagu näha läheb enamus soojusest kaduma tänu lämmastikule. Niiske õhu entalpia 140°C näitab, palju läheb soojust välja tänu liigõhuteguri olemasolule. ppm ,,part per million" Restkolded Vajadus põletada erineva niiskuse, lendosadesisalduse ja mineraalosa (tuha) sisaldusega kütuseid on põhjustanud eri tüüpi restkollete kasutamise. Restkoldeid või liigitada: rõhtrestiga, koonusrestiga, kettrestiga ja kaldrestiga süvikkolleteks. Sõltuvalt nende operatsioonide mehhaniseerimise tasemest eristatakse käsitsiteenindavaid, poolmehaanilisi, mehaanilisi koldeid. Kolderesti põhiülesanneteks on toetada põlevat kütusekihti ja suunata sinna põlemisõhku. Resti konstruktsioon sõltub kasutatavast kütusest (tuhasisaldus, niiskus, lendosade sisaldus) ja katla konstruktsioonist. Enamasti lebab kütus restil vabalt. Õhku antakse kütusekihti altpoolt resti
toimuma vastavate spetsialistide järelevalve või juhendamise all. 48(113) Villu Vares Energia ja keskkond Enamasti on liikumatu rest paigutatud koldesse sellise nurga all, mis tagab kütuse varisemise mööda resti kuivamistsoonist allapoole kuni süsiniku (koksi) põlemise tsoonini (vt joonis 3.13). Liikumatu kaldrestiga kolde kaldenurk on ligikaudu võrdne kasutatava kütuse varisemisnurgaga. Võrreldes liikumatu restiga kolletega võimaldab restielementide liigutamine paremini kontrollida kütusekihi edasiliikumist ja ühtlasemat jaotust restil ning kokkuvõttes saavutada efektiivsemat põlemist ja alandada kahjulike heitmete (eriti CO) sisaldust suitsugaasides. Mehaanilise restiga kolde tüüpiliseks näiteks on Rootsi firma KMW kolle TRF (vt joonis 3
annaabi.ee 
