koonuse pinnale, mis seejärel laotatakse tasapinnale. Saadakse lehvik, mille meridiaanid on kujutatud koonuse tipust väljuvate kiirtena ja paralleelid kontsentriliste ringidena. [4] Joonis 2.1 3 3. Projektsioonide omadused Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed ehk püstised. Põik- ja kaldaprojektsiooni kasutatakse koonuse puhul harva. Koonilised kaldprojektsioonid võiksid sobida aladele, mis on välja venitatud paralleelide suhtes kaldsuunas ning põikprojektsioonid piki meridiaane väljavenitatud aladele. Koonus kas puutub maaellipsoidi või lõikab seda.[4] Koonilisi konformseid projektsiooni nimetatakse ka Lamberti projektsioonideks, sest nende põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert, kelle idee kohaselt säilitatakse telgmeridiaani ja puuteparalleeli asend. Teised
numeratsioon, kus tsoone hakatakse lugema kuupäevarajst alates, ehk meridiaanist, mille geograafiline pikkus on 180°(Eesti ala jääb tsoonidesse nr 35 ja 36). Silindrilises projektsioonis on kaardistatud paljude riikide kaardid, sh Eesti Baaskaart (vt sinised koordinaadid). Koonilised projektsioonid Koonilised projektsioonid on: valdavalt normaalsed (püstised) põik- ja kaldprojektsiooni kasutatakse koonuse puhul harva koonilised kaldprojektsioonid võiksid sobida aladele, mis on väljavenitatud paralleelide suhtes kaldsuunas ning põikprojektsioonid piki meridiaane väljavenitatud aladele Koonus kas puutub maaellipsoidi või lõikab seda. Koonuse kasutamisel siirdepinnana ühitatakse tavaliselt koonuse telg maakera teljega. Koonus puudutab või lõikab kera pinda mööda paralleeli. Neid paralleele nimetatakse puuteparalleelideks. Kaardivõrk
annaabi.ee 
