Raskusjõutekkelised pinnavormid Karl-Richard Sänna 9.B Raskusjõutekkeliste ehk gravitatsiooniliste pinnavormide tekkimine Järskudel nõlvadel ja oruveerudel variseb murenenud kivimmaterjal raskustungi mõjul allapoole ja nii tekivad kaldpinnalised kuhjatised rusukalded Kohati tekivad raskusjõutekkelised pinnavormid ka maalihetest (näiteks pankade jalamil paljastuvast sinisavist tingituna) Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev
pealttuulenõlva ees, mis muudab hange kuju. Pikkamisi omandab eelluite nõlvad võrdse kallakuse, siis muutub järsemaks juba alttuulenõlv. Eelluitest on saanud luide. 14. Komogeensed ja muud pinnavormid, näited. METEORIIDIKRAATRID on meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud Järskudel nõlvadel ja oruveerudel variseb murenenud kivimmaterjal raskustungi mõjul allapoole ja nii tekivad kaldpinnalised kuhjatised – rusukalded. Biogeensed pinnavormid on kujunenud elusorganismide toimel. Kõige tuntumad on fütogeensed pinnavormid mitmesugused sootasandikud. Zoogeensed pinnavormid – sipelgate kuhilpesad, kopratammid, loomarajad jne. Antropogeensed pinnavormid – tuhamäed, aherainepuistangud, teed, karjäärid, kraavid jne. 15. Eesti klimaatiline asend. Eesti asub parasvöötme põhjaosas, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Kliima on paraskontinentaalne
annaabi.ee 
