Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustatud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid, tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena. See tekkis praktiliselt mittemillestki, see esialgne ,,punkt", millest ta tekkis, pidi olema mitte suurem kui 10 astmes -33. Me oleme aja orjad ja ruumi vangid. 9. Nii Maal , kui Marsil on märgata nn. polaarmütse. Marsi kaldetelg on peaaegu sama suur nagu Maalgi. Marsil on olemas atmosfäär ( kuigi see on õhuke). Marsil on olemas kuud. Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed. 10. Magnetväli kaitseb meid päikesetuulte eest. Need muudavad magnetväljas oma suunda. Enamik neist haaratakse Maa kiirgusvööndisse. 11. Maa energiabilanss on tasakaalus ( bilanss atmosfääri ülapiiril ja maapinnal) 12. Komeedid on sabatähed. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba
Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult lõpmatult väikestel kalletel, vaid ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole. Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka, kui see ei ületa 10°...12° ja seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad, mis ei vasta neile nõuetele, on suured.
annaabi.ee 
