Püstuvuse arvutamisel on loogiline eeldada , et laeva kallutades jääb laeva veealune maht konstantseks. IMO määrangul on lisaks eelnevatele püstuvuse alaliikudele kohustus kontrollida vigastatud laeva püstuvust. Vigastatud laeva püstuvuseks nim tema võimed säilitada ujuvust ja püstuvus ühe v mitme laevaruumi täitumisel veega. Seda nim ka laeva uppumatuses. (joon 5.1) (...........) Konstantse mahuga laeva väikesel ( õigemini lõpmata väikesel!) Põiki kallutamisel kaldenurgani O(Joon läbi) ujuvuse B liigub ringi kaart mööda uude punkti B1. Sellesse punkti rakendub ujuvuse massveeväljasurve p (tagurpidi kolmnurk), kus p on vee tihedus , t/kuupmeetrit ja (tagurpidi kolmnurk) . mahuline laeva veeväljasurve , kuupmeetrit. Ujuvuse massveeväljasurvega p ( tagurpidi kolmnurk) on võrdne laeva mass W , mis rakendub alati laeva raskuskeskmesse G, ja koos moodustavad nad jõupaari , mille momenti nim püstuuse momendiks , sest see
Ujuvuskeskme aplikaat KB Height of Centre of Buoyancy Raskuskeskme aplikaat KG Height of Centre of Gravity Metatsentri aplikaat KM Height of Metacentre Ujuvuskeskme B1 kaugus kiilupunktist K (loodpunkti N) KN Righting Lever Püstuvuse moment GZ Righting Moment KM = KG + GM; KM = KB + BM; = Konstantse mahuga laeva väiksel (õigem lõpmatult väiksel!) kallutamisel põiki kaldenurgani () ujuvuskese B ( varem v.k. kirjanduses C ) liigub ringikaart mööda (lihtsustavalt peaaegu!) uude punkti B1. Sellesse punkti rakendub ujuvusjõud , kus vee tihedus [t/m3] ja mahuline laeva veeväljasurve [m3]. Ujuvusjõud ja temaga võrdne raskusjõud W, mis rakendub alati laeva raskuskeskmesse G moodustavad 23 3. Laeva püstuvus
annaabi.ee 
