Galerase vulkaan Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline
Aktiivsest vulkaanilisest tegevusest ning maasisestest protsessidest annavad tunnistust siin- seal kaldeera ümber ja sisemusest kerkivad aurusambad, ulatuslikud väävliväljad, arvukad väikekraatrid, tardunud laavavoolud, maa-alused laavatunnelid ning lagedat kuumaastikku meenutavad lakiväljad. Paljud loetletud nähtustest on matkajaile ligipääsetavad piki kaldeera valli kulgevat ja ligi 18 km pikkust asfalteeritud autoteed Vulkaanilise hinguse paremaks tunnetamiseks võib Kilauea kaldeerat ning mitmeid väikekraatreid läbida ka jalgsi piki tähistatud matkaradu. Kui kogu Suursaart peetakse vulkaanide ja tulejumalanna Pele territooriumiks, siis hawaiilaste uskumuste kohaselt on jumaliku Pele residents Kilauea peakaldeera sisse jäävas Halemaumau kraatris. Siia tulejärve äärde kogunesid muistsed hawaiilased ohvritalitustele otsimaks lepitust ning olemaks rahujalal Pelega. Seda pulbitsevat laavajärve peeti
Need hinnangud olid saadud 1970. aastatel töötanud Mariner 9 ning Viking 1 ja Viking 2 tehtud fotode põhjal, kus olid nähtavad ainult mõnesajameetrise ja suurema läbimõõduga meteoriidikraatrid. 1997. aastal tööd alustanud Mars Global Surveyor saadab Marsi juurest Maale hoopis detailsemaid pilte, kus on eristatavad kümmekonna-meetrised kraatrid. Mitmed nende piltide analüüsijad arvavad, et mõned Marsi vulkaanid tegutsesid alles hiljuti. Näiteks Arsia Mons'i kaldeerat peetakse mitte vanemaks kui 40-100 miljonit aastat. Elysium Mons'i nooremate laavavoolude vanuseks saadi 20 miljonit aastat. Need on küll pikad ajavahemikud võrreldes inimeaga, aga Marsi koguvanusest on see alla poole protsendi. Raske on uskuda, et Marsi vulkaanid just nüüdisajal otsustasid lõplikult kustuda. Kindlasti on Marsi vulkaaniline aktiivsus järjest vähenenud ja mõne vulkaani elustamine lähema mõnesaja või tuhande
annaabi.ee 
