Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast ränirikkam. Ränirikkus toob kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja. Subduktsioonivööndite kihtvulkaanide laava on lisaks ka veerikkam, mis võimendab vulkaani plahvatuslikkust. Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise. Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 10. Kraatri põhi 2. Aluspõhi 11. Parasiitkoonus 3. Vulkaanilõõr 12. Laavavool 4. Jalam 13. Kraater 5
· andesiitne laama, kus S sisaldus on üle poole (52-65%) · graniitne magma, kus SO2 sisaldus on kuni 75% Vulkaanide jaotus: · kihtvulkaanid- magma omadused: graniitne, väga vähe liikuv, räni ja gaaside rikkas , levik-mandriliste laamade serva aladel, koonuse kuju , kõrge ja kihiline · kilpvulkaanid- magma on basaltne, räni ja gaaside vaene, hästi liikuv/voolav, vulkaani koonus lame, esineb Islandil Vulkaani purskega kaasneb: · Suurte kaldeerade teke- magma kolle ja paisub ja koonus kukkub sisse · Tekivad väga suured lõõmpilved · Mudavoolud- lahaarid · Magma voogab alla · Eraldub mürgised gaasid · Kaasnevad maavärinad · Geisrid- mudavulkaanid või kuumaveeallikad · Suur hulk tuhka Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. 3.4. Maavärinad
Maal toimuvad mitmesugused tektoonilised liikumised ja tervete mandrite triivid, mistõttu kord tekkinud laavalõõrid mõne aja pärast kaotavad ühenduse magmakolletega ning laaval tuleb otsida väljapääsu teises kohas. See on üks põhjus, miks Maal esineb lausa vulkaanide ridu. Ilmselt on tektooniliselt palju rahulikuma Marsi vulkaanid saanud tegutseda samades kohtades hoopis pikemat aega võrreldes Maa omadega ning seetõttu kujundanud ka suuremaid kilpe ja kupleid. Otsustades kaldeerade keerukate kujude järgi, võis Marsi vulkaanide, näiteks Olympus Mons'i, tegevuses ette tulla küll päris pikki seisakuid, kuid pärast pausi hakkas laava väljuma peaaegu endisest kohast. Marss ei pruugi olla täiesti kustunud Marsi vulkaanid on suured, aga rahunenud. Tegutsevaid tulemägesid praegusajal ei ole. Nende vanust hinnatakse meteoriidikraatrite arvukuse järgi. Selle põhjal on selgelt näha, et laavaväljadel
annaabi.ee 
