kuuldeski mu kõrv ei kuule. (Alver 1989:261) Ma uuena tõusin tulest, (Hennoste 1998:88) viin kõikjale valgust ja rõõmu. (Hennoste 1998:88) Selles kirjus ilmas, taevas aita, võib nii kergelt leida, mida laita. (Alver 1989:264) Läks luhta nõiavägi ning ainult lapse pilk mus kullatükki nägi. (Hennoste 1998:83) Vahupärleid ritta lükib meri, hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. (Hennoste 1998:82) Päike paistis, kaste hiilgas, vidutas vihma veidike. (Alver 1989:355) Taeva silmad on mu kohal sügavad ja hellad. (Alver 1989:36) Näed neid sinirünkaid mere taga, pilved vestlevad seal jumalaga, kuldne valgus hiilab nende pääl. (Hennoste 1998:82) Korraga (Alver1989:46) valgus ja vaikus, vaikus ja valgus kõikjal lõpuga ühineb algus. (Alver 1989:166)
Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. (ABBA) Näide: „… laastav kahu … vaid põllukivid … tuulikute rivid … ei tolma jahu“ 5. „Legendaarne“ Luuletus koosneb kuuest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB) Näide: Vahupärleid ritta lükib meri, Hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. Lainte rütmi kajastab mu veri; Igas libles tuikav päiksekiir. 6. Kõnekujundid, lause kujundid, muud poeetilised võtted Epiteet Sümbol Isikustamine Võrdlus Kordus 1. „Tõde“ Su liha on kui surnud hein, mis kuivab piibli kaante vahel. Su märtripalet kroonib lein ja jalus kõmiseb sul ahel. ja madu, laskuv tarkuspuust, su näkku sülgab kahtlushapet … Oo, lõõskav tõde Looja suust,
annaabi.ee 
