arv oleneb veetaseme muutumise ulatusest. Alumise vaia pea peab olema vähemalt 50cm allpool madalaimat täheldatud veetaset ning ülemine seni täheldatud kõrgeimast sama palju ülalpool. Vaiapeade kõrgusvahe ei tohi ületada 80 cm. Vaiad nummerdatakse ja looditakse. Määratakse iga vaiapea absoluutkõrgus ning taane, so vaia pea ja graafiku nulli kõrgusvahe. Veetase mõõdetakse vaia peale toetatava käsilati abil. Lattpeel kinnitatakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2m pikk, 13cm lai ja 2,5cm paks. Latil on vahelduvad värvitud või reljeefsed detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks. Kombineeritud peel nii vaiad kui ka latid. Ülekandepeel: Selle puhul registreeritakse veetase mõõteristlõikest eemal. Registreerimisriistu on mitmesuguseid: automaatseid ja mitteautomaatseid, isekirjutatavaid ning kaugseadmeid. Veetaset mehaaniliselt, pneumaatiliselt või elektrooniliselt
ja ülekandepeelideks. Lihtpeelis loetakse tareeritakse, (tehakse kindlaks seos mõõtmisega). Selleks tõmmatakse risti voolu üle veetase otse latilt. Lattpeelil kinnitatakse pöörlemissag ja voolukiiruse vahel). Mõõdetud jõe (oja) jaotistega tross. Lävendis valitakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimiskõ- kiirusvertikaalid, milles mõõdetakse mitmel kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2 m veralt või tabelist voolukiirus. Pöörlemis- sügavusel voolukiirus (tavaliselt on nad pikk, 13 cm lai ja 2,5 cm paks. Latil on värvitud sagedust registreeritakse elektriliselt, elektro- ühesuuruste vahekaugustega). Vertikaalide arv või reljeefsed vahelduvad dm-jaotised, mis on magnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgi- sõltub jõe laiusest ja mõõtmismeetodist: omakorda jagatud 2cm ribadeks
10 mm läbimõõduga ja kuni 20 mm pikkuste räppetompudena. Toitu varitsedes istub jäälind mõnel vee kohale ulatuval oksal, harvem veest välja ulatuval kivil, vaial või paadiserval. Saaki märgates haarab selle sööstlennult noka vahele, enamasti sukeldudes püstloodis kuni 20 cm sügavusele vette. Saaki pessa viies lendab lind lennuavasse otsejoones, laskumata enne mingile vahepaigale. Pesa uuristatakse-raiutakse noka abil mõlema paarilise osavõtul. Hakatuseks kraabitakse kaldaseina jalgade abil lohk ja jätkatakse siis tööd nokaga. Tavaliselt rajatakse pesaurg kõvema liivakivi ja pehmema kattekihi vahelisse seinaossa, aga ka ühtlasse liiva-, peenmoreeni-, savi- või mullaseina. Ainult Väike-Taevaskoja kaljus olen näinud kalju keskossa uuristatud pesakäike. Eestis on pesakäigu lennuava olnud veepinnast 0,59,4 meetri kõrgusel, pesajärsaku ülaservast aga keskmiselt pool meetrit (0,31,3 meetrit) allpool. Lennuava läbilõige on püstjas-pirnjas,
annaabi.ee 
