a mereõiguse konventsioon. Siseveekogud on mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) ja sisemered. Lahed ja jõesuudmed, mille laius ei ületa 24 meremiili, ning millel on vaid üks kaldariik, on siseveekogud. Siseveekogu piiritletakse kahel meetodil: 1. Tavaline lähtejoon madalvee joon mööda rannikut 2. Sirge lähtejoon veest väljaulatuvate saarte, laidude, kaljude ja kivide kaldast kaugeimal väljaulatuvate punktide ühendamine Mitme kaldariigiga lahtede puhul tõmmatakse tavaline lähtejoon. Riigil on siseveekogude üle täielik suveräniteet. Territoriaalmeri on lähtejoonest mere poole avatud 12 meremiili laiune ala. Kaldariigil on territoriaalne suveräniteet, ent peab olema tagatud teiste riikide laevade rahumeelne ja ohutu läbisõit teiste territoriaalmerest ja juurdepääs päritoluriigi vetele. Rahvusvahelistes väinades kohustub kaldariik tagama läbipääsu kõigile laevadele.
a mereõiguse konventsioon. Siseveekogud on mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) ja sisemered. Lahed ja jõesuudmed, mille laius ei ületa 24 meremiili, ning millel on vaid üks kaldariik, on siseveekogud. Siseveekogu piiritletakse kahel meetodil: 1. Tavaline lähtejoon – madalvee joon mööda rannikut 2. Sirge lähtejoon – veest väljaulatuvate saarte, laidude, kaljude ja kivide kaldast kaugeimal väljaulatuvate punktide ühendamine Mitme kaldariigiga lahtede puhul tõmmatakse tavaline lähtejoon. Riigil on siseveekogude üle täielik suveräniteet. Territoriaalmeri on lähtejoonest mere poole avatud 12 meremiili laiune ala. Kaldariigil on territoriaalne suveräniteet, ent peab olema tagatud teiste riikide laevade rahumeelne ja ohutu läbisõit teiste territoriaalmerest ja juurdepääs päritoluriigi vetele. Rahvusvahelistes väinades kohustub kaldariik tagama läbipääsu kõigile laevadele.
annaabi.ee 
