Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? Põhjataimed; Elodeiidid - põhja kinnitunud, veesisesed taimed, õisik veepinna kohal; Tseratofülliidid - nõrgalt kinnitunud veesisesed taimed, võivad kerkida pinnakihti. 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal? LITORAAL - taimedest hõivatud vöönd järves või meres (tavamõistes). Eesti järvedes kasvavad kaldaveetaimed enamasti kuni 2 m sügavusel. Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? Vastavalt vee sügavusele on erinevad kasvuvormid. Erinev lehekuju võib tuleneda ka temperatuuri erinevustest või vee liikumise tugevusest. 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja –kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed süsinikuallikana?
sügavama vee kohal). Bentaal: · Litoraal mandrilava ehk selfi kohal; · Batüaal kreeka keeles bathys sügav. Ookeani ja merede bentaali ökoloogiline sügavusvöönd 200-3000m sügavusel peamiselt mandrinõlva piirkonnas; · Abüssal (kreeka keeles põhjatu) ookeani ja mrede sügavaim osa > 3000m. o Litoraal merede ja ka järvede ökoloogiline sügavusvöönd. Hõlmab ranniku- või kaldapiirkonda, kus kasvab põhjataimestik. Tingimused muutlikud, elustik väga mitmekesine. Bioproduktsioon on kõrge. Meredes vastab mandrilabale ehk selfile. Supralitpraal pritsmete vöönd; Eulitoraal loodete vöönd, tõusuvee ülempiirist mõõnavee alampiirini; Sublitoral mõõnavee alampiirist kuni taimestiku leviku alampiirini.
Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. · Kehamõõtmed Kehapikkus on tavaliselt 8...10 cm, mõnikord 12...14 cm. · Levik Eestis ja maailmas Levila ulatub Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni (Novosibirskini) ning Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani. Eestis on rohekärnkonn oma levila põhjapiiril, asustades vaid Peipsi-Pihkva järve kaldapiirkonda või sinna suubuvate jõgede vesikondi. · Arvukus On üsna vähearvukas ja haruldane. · Elupaik ja -viis On valdavalt maismaalise eluviisiga, viibides vees vaid lühikese kudemisperioodi vältel. Talub ka riim- ja soolast vett. On pigem avamaastiku liik, asustades tihti ka põlde või aiamaid ja muid suhteliselt kuivi elupaiku, mis teistele kahepaiksetele on kättesaamatud. Septembrist märtsi-aprillini on talveunes näriliste urgudes või pinnasesse (10..
annaabi.ee 
