Verona Veronas loodaksin ma näha Giardino Giustit mis on 1580 aastal rajatud ning on kaunis Itaalia renessanssaed. Veneetsia Veneetsias tahaksin ma külastada Doodzide paleed. Doodzide palee on gooti stiilis palee Veneetsias. Ravenna Ravennas tahaksin ma külastada San Vitalet mis on linna tähelepanuväärseim ehitis. Firenze Firenzeses tahaksin ma külastada Palazzo Vecchiot mis on massiivne romaani stiilis sakmelise parapetiga kindluspalee. Parapett-Parapett on katust,silda,kaldapealset vms piirav madal säin. Pisa Pisas sooviksin ma külastada Pisa torni,mis on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on tehtud marmorist ja ehitama hakati seda 1173. aasta 9. augustil. Rooma Roomas sooviksin ma külastada Rooma Pantheoni mis on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Napoli Napolis loodaksin ma külastada Pio Monte della Misericordiat mis on kirik Napoli ajaloolises keskuses. Kirik on tuntud seal asuvate kuulsate kunstiteoste poolest.
Ööbime hotellis. Teine päev algab hommikusöögiga. Peale seda alustame ekskursiooniga. Esmalt külastame Kaasani kirikut. Päeva kõige hivitavam koht on Ermitaaz üks maailma kuulsamaid ja suuremaid kunstimuuseume, mille kollektsioon võtab enda alla terve hooneteansambli. Kõige muljetavaldavam neist on Talvepalee, kunagine Vene tsaariresidents. Edasi teeme väikse jalutuskäigu linnasüdames. Kus külastame Paleeväljakut ja Aleksandri sammast, Moika kaldapealset. Õhtul külastame teatreid. Ööbime hotellis. Kolmas päev algab ka hommikusöögiga. Peale hommikusööki külastame Senati väljakut ja Vaskratsaniku, Iisaku väljakut ja katedraali. On võimalik külastada Mihhaili paleed, mis on praegu üks maailma rikkalikumaid Vene kunsti kollektsioone. Kui oleme kiki neid asju külastanud, siis jätame Peterburgiga hüvasti. Pärastlõunal alustame kojusõitu ja hilisõhtul jõuame tagasi Eestisse. Reisi hibd on 2500 krooni
aristrokraatlikust ja mõjukast perekonnast. Bloki vanaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Ta isa oli juuraprofessor Varssavis, kuid ta vanemad lahutasid ja isa hülgas pere varsti pärast poja sündi. Blok kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Ta ema oli Aleksandra Beketova, kes teenis elatist tõlkijana. Nooruspäevade suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. Tema lapsepõlv möödus jalutuskäikudes mööda Neeva kaldapealset, kus möödakäijad vaatasid talle järele ja laususid: ,,Kui ilus poiss! Kes see on?" Ning teadjamad vastasid: ,,Professor Beketovi, botaaniku lapselaps." Nooruses tõmbab teda teater, ta loeb lavalaudadelt Hamleti monoloogi, kuid ikkagi saab temast poeet. Ta hakkab ülistama Naist, seda salapärast, otsekui teispoolset olevust, keda pole antud mõista ühelegi mehele. Ta õppis Peterburi Ülikoolis juurat , kuid ei lõpetanud seda, kuid 1906. aastal lõpetas ta Peterburi
3) Rue de la Fontaine-au-Roi (Café Bonne Bière; La Casa Nostra) 4) Bataclani teater 5) Rue de Charonne (La Belle Équipe) https://www.youtube.com/watch?v=KK6DWcPy9d8 Kõik,mida peaksid teadma Pariisi terrori kohta. Nice'i terroriakt 14. juulil 2016 Nice'i 2016. aasta terroriakt oli Prantsusmaal Nice'is Promenade des Anglais'l 14. juulil 2016 toimunud terroriakt. 31-aastane Tuneesia päritolu Mohamed Lahouaiej Bouhlel (1985 14. juuli 2016) kihutas veoautoga mööda rahvast täis Nice'i kaldapealset (Promenade des Anglais), mille tulemusel hukkus 84 inimest, üle 120 inimese sai vigastada. Hukkunute seas oli ka kaks Eesti kodanikku; veel kaks Eesti kodanikku ja üks Eesti resident, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, said vigastada ja viidi haiglaravile.[1] Tunnistajate sõnul tegi auto 2 km jooksul sik-sakke, et ohvrite arv suurem oleks. Prantsuse politsei kasutas autojuhi vastu relva ning autojuht hukkus. https://www.youtube.com/watch?v=biZd4TcwX50 nõrgavärvilistel ei soovita vaadata
üksikelamust, mis bernhardiinide kloostriga jagas suurt piiratud maa-ala Tournelle'i lossi naabruses kuni Nes-le'i lossini, mille peatorn oli Pariisi kõige kaugemaks piiritorniks. Nende katuste teravad mustad kolmnurgad lõikasid tervelt kolme kuu jooksul aastas vereva päikese purpurketast. Seine'i sellel kaldal oli kaubandusel muide vähem jüngreid kui teisel kaldal. Siin askeldasid ja kisasid skolaarid ja neid näis siin rohkem olevat kui käsitöölisi. Tõtt öelda, õiget kaldapealset oli siin ainult Saint-Micheli silla ja Nesle'i torni vahel, ülejäänud osa jõekaldast oli kas paljas liiv (nagu teisel pool bernhardiinide krunti) või täis majalobudikke, mis jalgupidi vees seisid (nii oli see kahe silla vahel). Siin lärmitsesid hommikust õhtuni pesunaised, kes kisendasid, lobisesid, laulsid jõe ääres ja peksid kurikatega pesu nagu nüüdki. See Pariisi nurk oli üsna lõbus. Ülikoolilinn koosnes nagu ühest tükist. Ta oli otsast otsani terviklik ja kompaktne. Need
annaabi.ee 
