Leevaku küla on tuntud oma vana viljaveski poolest, mis 40.ndatel aastatel ehitati ümber elektrijaamaks. Sellel teemal on kirjutatud ka Juhan Smuuli "Järvesuupoiste brigaad". Oleme Eesti pikima, Võhandu jõe, alamjooksul. Siin võib kohata ka Lõuna- Eestile iseloomulikku saviseina. Eesti Vabariigi algusaastatel otsustati siia ka ebaõnnestunult tellisevabrik rajada (2), millest on alles ainult korsten Räpina linn on Kagu- Eesti tõmbekeskus. Läbi linna sõites möödume paisjärve kaldapealsest baroksest kirikust- kukk tornis (nagu Lõuna- Eesti kirikutel ikka kombeks), Kiodoski restoranist/Räpina hotellist (mis alles hiljuti on korda tehtud). Sõidame üle Võhandu jõe, võime näha Räpina paberitööstust. Üle järve paistab mõisahoone, mõisapark, kus paikneb Räpina aianduskool. Lahkume Eesti territooriumilt ja jõuame Setumaale, Võõpsu asulasse. Maastiku poolest asume Peipsi madalikul. Võõpsu oli 20ndatel, kui ehitati raudtee, kasvamas linnaks, kuid
a. Pariisi Marsi väljakule ehitatud Kõrgema sõjakooli ( L `Ecole Militaire ) lahenduses ja paigutuses. Eelkõige linnaehituslikest põhimõtetest lähtudes lahendas J. A. Gabriel Tuileries aedade vahetus läheduses asuva Concorde`i väljaku plaani ja hoonestuse, kasutades ruumi organiseerimise elementidena elusloodust: Ühel küljel Tuileries aed, teisel Champs Elysees, kolmas külg moodustub Seine`i kaldapealsest. Väljaku neljandale küljele ehitas Gabriel kaks ühesuguse monumentaalse sammasfassaadiga hoonet ( ministeeriumi-hooned ), mille vahele rajatud tänava ( Rue de Royal ) lõppu ehitati 19. saj B. Vignoni projekti järgi ampiirstiilis Madeleine`i kirik. Väljaku keskel asus Louis XVI ratsamonument, mis revolutsiooni ajal eemaldati. Hiljem - 1836. a. - püstitati sinna egiptusest toodud obelisk. Kuigi Pariisi keskuse plaanilahenduse algseks autoriks oli Le Notre, sai J. A
annaabi.ee 
