Omad täpid ja võõrad täpid, võõrad täpid ja omad täpid – Kõik olid nahal läbisegi, Tihni-Tähni heameelest kilkas, Tihni-Tähnile muret tegid. tukkuvat krokodilli pilkas: „Kuu teab, tuul teab, Seal, kus voolas lualaba, oled puupea, elas doktor Krokodill. mitte tuhkagi sa ei tea. Lualabas oli saba, Ma ei tahagi sellist arsti, ise kaldamudas magas arstimata saan terveks varsti.“ kallakil ja küllakil. Tihni-Tähni läks jõe äärde – Allikas: Heljo Mänd „Sallipall“ ehk saab arsti käest mõne määrde. Valiku põhjendus: Saab rääkida erinevatest haigustest ja arsti juures käimisest. Doktor muda alt välja puges, Mille üle lastega arutleda: Teemasse võib Haigust uuris ja täppe luges. võtta haigused ja nende ennetamise. Mida
"Tere-tere, kena leedi!" kostus äkki kaldalt. Juliette haitis sinna ehmunud pilgu, kuid nähes koka poega oma sõpradega rahunes taas. "Teddy!" hõikas ta vastu ja lehvitas käegagi. Noormees paistis üsna jahmunud, samal ajal kui ta kaaslased naerma puhkesid. Lõpuks, raevust täitsa punane poiss tormas vette ja haaras Juliettel juustest. "Ah või "Teddy" kohe? Kelleks sa ennast pead, va lit..." Tüdruk ei jõudnud piuksatatagi, kui juba oli ta oma päästja käte vahel ja kokapoiss nägupidi kaldamudas. "Käed eemale, Tedric!" sõnas kare hääl. Juliette tõstis silmad ja nägi, et kõneleja on keegi noor mees, kes oli küll riides kui hulkur, kuid kergus, millega ta tüdruku veest oli tõstnud, kõneles võimsast jõus ta musklites. Poistekamp aitas oma kaaslase veest välja ja tundmatut sajatades kompisid nad aegamisi minema. Juliettel hakkas külm ja ta hakkas lõdisema. Mehel ei jäänud see kahe silma vahele ja sõnagi lausumata kõndis ta, neid kätel, piki
liikuda. Värvulistel omakorda on pikk painduv tagavarvas, mis esivarvaste poole painutatuna tagab tugeva haarde oksa ümber. Linnud liiguvad maapinnal kas hüpeldes, kõndides või joostes. Hüplemisjäljed paiknevad paarikaupa, kõnnil moodustavad need siksakjone või peaaegu sirge rea. Jooksul on jäljerida sarnane kõnnile, aga sammuvahe on pikem ja sammulaius väiksem. Lindude jälgi võib leida eelkõige pehmel pinnasel (kaldamudas, liival, mudas). Lumel on näha ka tiibade jäljed seal, kust lind on õhku tõusnud. Laskumiskohas on näha tavaliselt ainult linnu kehast jäänud lohk. Toitumisjäljed Looduses matkates ning loomade jälgi vaadeldes satume sageli paikadesse, kus loomad on toitumiseks peatunud. Taimtoidulised on peatunud, et näksida rohukõrsi või noori võrseid, kiskjat aga tuleb mõnikord pikalt jälitada, et tabada paik, kus ta on saagi kätte saanud. Lumel
annaabi.ee 
