allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I.Laaman · Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses. Eestlus on nende jaoks pigem vormiline, vähesed tunnevad end Eestis kodus. Nende hulgas on vähe kirjanikke, mõned kultuuritegelased nagu Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda Bernard Kangro Tartu-sari, Pedro Krusten Kaldametsa-triloogia, Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,Sellest mustast mungast", Karl Ristikivi Euroopa ajalugu 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (Under, Suits, Adson) 2) Vastuhaku kuulutamine, tõotus kätte maksta (Visnapuu, Lepik)
ministrikohale.Ta onkomplitseeritudtegelane,haritudmees,kes suudabilmseltnähaelu sügavamalt kui paljud teised. Samas on temas peidus varjukülgi, mida ta iseendale ei tunnista. Romaanist võib rääkida kui pagulaseprobleemide asetamisest väljapoole pagulusest. Uuenev romaan Hakati kirjutama reaalsest elust paguluses, pöörduti Piibli ainestiku poole, hakati huvituma ka kaugemast minevikust. 1)Ajaloolineromaan -P. Krusten"Tormülemetsa","Laul kõrgelkaldal" ja "Neiukeläks roosiaeda" -Kaldametsa triloogia (1953-63). See teos jälgib Kaldametsa mõisniku aedniku Martini elukäiku, tema kaudu saame teada mõisateenustajate elust 19. saj lõpust Eesti Vabariidi algusaastateni.A. Mägi "Karvikutekroonika" Jälgibüheperekonnalugukolmekümnesugupõlve vältel,hõlmatesneljasraamatuköitespea800 aastat.(1187-1972).Autorloetlebigaajastu tähtsamaid fakte ja jälgib nende taustal ajajärgu võimaluste kohaselt arenevaid inimsaatusi. Kuidas