1987- algas fosforiidisõda. Võideldi fosfori kaevandamise vastu. Sõja tulemusena moodustati Pandivere looduskaitseala 1990- võeti vastu IV eesti looduskaitseseadus. 1991- Eesti Looduse Fondi (ELF) asutamine. 1992- Eesti osales esimest korda ÜRO keskkonnakonverentsil. Rafitseeriti Cites'i konventsioon 1993- asutati soomaa ja karula rahvuspark. Eesti liitus berni konverentsiga 1994- võeti vastu V looduskaitseseadus ''kaitstavate loodusobjektide seadus'' 1995- võeti vastu ranna- ja kaldakaitse seadus . 1998- ilmus eesti esimene punane raamat Cites- e. Washingtoni konventsioon on rahvusvaheline valitsustevaheline leping,mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
- tankida kütuseid või õlisid märgaladel ja veekogude vahetus läheduses, Tulekaitse - Tulekahju puhkemisel teatatakse viivitamatult päästeteenistusele telefon 112 - Tuleohtlikul perioodil on keelatud lahtise tule tegemine. - Suitsetamine lubatud selleks ettenähtud kohtades. - Laskepaikade sihtmärkide ümber luuakse tulekaitseribad (raiutakse oksi jne.) Veekaitse - Harjutusvälja planeerimisel ja kasutamisel tuleb arvestada, et ranna- ja kaldakaitse seadus kehtestab piirangud veekogudega külgnevate alade kasutamisele. Ranna või kalda laius võib ulatuda 25 kuni 200 meetrini. 2 Suplemine ja ujumine - Ujumine on lubatud, kui on tagatud tervisele ohutud tingimused: - veekogu vee temperatuur ei tohi olla alla +16º C ja veevoolu kiirus üle 0,5 m/s; - ujumiskoht ei tohi olla ohtlikult sügav;
seas ning paljud on õpitud teadmisi elus rakendanud ja edasi andnud. Mereväe logistika eest vastutab materjaliteenistus, mis koosneb 300-st töötajast. Materjaliteenistus koosneb viiest elemendist: hanked ja hooldus, laevastiku sektsioon, opratsioonide sektsioon, personali sektsioon ja transport ning teenused. Logistikakeskuse peastaap Turus, peab hoolitsema kogu mereväele vajaminevate tarvikute eest. Sealhulgas varustama ka laevu ja kaldakaitse üksusi. Lisaks peavad nad hoolitsema ka laopindade ja laoseisude eest. Samuti koordineerima Soome lahe juhtimiskeskusega, et kõigile oleks kõikvõimalik varustus tagatud. Mereväe uurimisinstituut on peamiselt spetsialiseerunud sõjalise otstarbega uuringutele, mille eesmärk on omade vahenditega tõsta sõjalist võimekust. Katseid korraldatakse vee all ja vee peal. Väljatöötatud prototüüpe kaasatakse ning võetakse teenistusse kasutusele.
allpool ennistustööde piirkonda. Siia kuuluvad ülevoolupaisud ja künnised, kalde kontrolli mehhanismid, ümberkorraldused jõesängis ning loogete taastamine. · Enne nende meetodite kasutamist tuleb analüüsida võimalikku mõju veetasemele. · Kallaste kindlustamisel tuleb täpselt ette näha, kust vool kallast hõõruma hakkab. · Kooskõla seadusandlusega omandiasjad jms. Jõe sängisisesed võimalused: Kivirahnude kobarad, Ülevoolud ja künnised, Kalade läbipääsud, Varjepaigad Kaldakaitse tööd: *kujundamine ja haljastamine. Erosiooni ja kaldajoone muutuste korral kõige effektiivsem. Vee kontroll: Sette kogumine, Veetaseme reguleerimine *Jõesängi ennistamine, *Kaldatsooni ennistamine. 6.Järvede ökoloogilise seisundi hindamise põhimõtted. Ökoloogilise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus ökosüsteemi koosseis on stabiliseerunud selliseks, mil liikide konkurents on minimaalne, koosluse ruumiline struktuur maksimaalselt liigestunud ja aastane