maksimaalne puurimissügavus merepinnast on 10 km. Aranda (Soome) Aranda on 5 meetrise süvisega 60 meetrine uurimislaev. Laeva meeskonnaliikmete arv on 13, teadlastele on kohti eraldatud 27. Salme Salme on teistega võrreldes väga väike uurimislaev, kõigest 31 meetrit pikk ja 2,5 meetrise süvisega. Meeskond koosneb umbes 6 inimesest, teadlastele on kohti kuni 12 inimesele. (Liblik, T. 2010) 5.1.2Fikseeritud mõõtmisjaamad Peamiselt kahte tüüpi mõõtmisjaamu – avamere ja kaldajaamad. Need on kas ajutiselt või siis püsivalt eksisteerivad mõõtmisjaamad. Peamised mõõdetavad parameetrid on temperatuur, soolsus, hoovused, lainetus, veetase, hapniku sisaldus, fluorestsents. Fikseeritud mõõtmisjaamad võimaldavad teostada kõrge ajalise lahutusega režiimis. Selliste mõõtmisjaamade plussideks on kõrge ajaline lahutus, saab lisada palju andureid ja neid on võimalik paigutada olulistesse kohtadesse.
(nt. kurss, kiirus, sihtkoht, eeldatav saabumisaeg jne.), konkreetset laeva identifitseerivad andmed (nimi, kutsung jms.). Kuidas sellist infot saadakse? Teavet võidakse saada: 1. sidekanalite abil; 2. visuaalselt; Allpool konkreetsemalt. 5.1. Infovahetus. Peale visuaalse info saamise peavad VTS-süsteemid võimaldama infovahetust. Infovahetuse osapoolteks on: 1. laevaliikluse juhtimise kaldajaamad (mehitatud ja mehitamata); 2. laevad ja teised ujuvvahendid; 3. muud osapooled (nendest hiljem, eraldi peatükis). Milliseid vahendeid kasutatakse infovahetuseks? 1. Raadioside VHF kanalitel. Seda kasutatakse sidepidamiseks tavaliselt kaldajaama ja laevade vahel (teabe liikumine inimeselt-inimesele). Suurematel VTS süsteemidel on kasutusel mitu kanalit. Iga kanalit kasutatakse mingis kindlas piirkonnas. Mõnedes piirkondades (nt
annaabi.ee 
