aastatest peale oli see jälle von Grotenhielmide käes. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses oli mõisal vaheldumisi mitmeid valdajaid, kuni selle 1875. aastal ostis Eduard von Middendorff. Kolu mõisa viimaseks omanikuks jäi tema tütar Elisabeth von Schilling. Pärast mõisa võõrandamist 1919. aastal asus endises härrastemajas pikka aega kool. Praegu on mõisahoone eravalduses. [11] Mõisakompleks asub praeguse Türi- Rapla mnt ääres Käru jõe järsul kaldaastangul ligi 10km kaugusel Türist. Peahoone, historitsistlikus laadis puhta vuugiga 2-korruseline tugevalt liigendatud tellisehitis on ehitatud arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi aastatel 1888- 1890. Härrastemaja taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. [21] Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus. Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on neogooti vormides eeskoda
Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab keskkonnaminister. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (4) Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. (5) Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
annaabi.ee 
