vajalikku niiskust, mida on seal piisavalt. Nendest organismidest saab teha kõikvõimalikke ravimeid. Varsti jääb aga ravimite tegemine ära, kuna inimesed hävitavad metsa väga ohtralt, näiteks 40 aastaga on Amazonase vihmametsast maha raiutud tervelt 20%. Viimasel ajal on tulnud ohtralt ette ka metsatulekahjusid. Kerkivad esile ka keskkonna probleemid, näiteks: 1) atmosfäär soojeneb - tänu sellele lõhume klimaatilist tasakaalu 2) ¾ kalavetest on ammendunud 3) jääkilp on tervelt 40% õhem kui 40 aastat tagasi 4) Siberis on igikeltsi all metaan võimsam kui CO2, tekkib kasvuhooneefekt, mille tagajäried võivad olla loodusnähtused, mida me ei suuda kontrollida. Inimesed on muutunud haritumaks, nad on avastanud mitmeid maavarasid, näiteks nafta, kivisüsi jne. Naftat kasutatakse tänapäeval kui põhilise energia allikana. Tänu naftale on inimesed
12 x rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile. Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inim päevas. Miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Miljard jäävad nälga. Üle 50% teraviljast kas loomasöödaks ja biokütuseks. 40% viljakandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud. Aastas kaob 13 milj hektarit metsa. ¼ imetajatest, 1/8 lindudest, 1/3 kahepaikstest on väljasuremisohus. Liigid surevad välja 100 x kiiremini kui loomulikus elurütmis. Kolmandik kalavetest ammendatud või varud ohtlikult vähenenud. 2050a võib olla 200 milj kliimapõgenikku. 4 last 5-st käib koolis. Kunagi pole nii palju inim õppida saanud. Lesotho kuningriik, maailma vaeseim riik, on proportsionaalselt suurin haridusse investeerija. Valitsused on pannud kaitse alla 2% planeedi torriotaarvetest. 2x rohkem kui 10 aastat tagasi. Lõuna-koreas metsad sõjas kahjustada saanud, kuid täni metsaistutamisprogrammile katab 65% metsad taas riigi. 75% vanapaberist töödeldakse ümber.
· Miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele · 12 korda rohkem kulutatakse sõjale kui arengumaade abile. · Peale miljardi inimese jäävad nälga · Üle 50 % maailma teraviljast kasutatakse loomasöödaks või biokütusteks · 40% vilja kandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud · Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa · Paljud loomaliigid on väljasuremisohus · Kolmandik kalavetest on ammendunud · Viimase 15 aasta temperatuurid on olnud kõrgemad eales · Jääkate on 40% õhem kui 40 aastat tagasi · Aastaks 2050 võib olla 200 miljonit kliimapõgenikku Meie tegude hind on kõrge. Osa maksab selle eest millele nad kaasa aidanud pole. Igaüks, olgu ta rikas või vaene, saab oma panuse anda. Leshoto Kuningriik , mis on üks maailm vaesemaid riike, on üks suurim haridusse investeerija. Katar, üks maailma
annaabi.ee 
