konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad), ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja männikud
saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab merikotkapaar tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud
rändavad nii kaugele või piirduvad nad Kesk- ja Lõuna-Euroopa sisevetega. Vaenlasi on jäälinnul vähe. Eerik Kumari on leidnud lõopistriku murtud isendi jäänused. Jäälind lendab tavaliselt madalal veepinna kohal ja nii on näiteks raudkullil teda rünnates oht vette kukkuda. Varasematel aegadel on Eestis kümneid jäälinde lastud teaduslike kogude tarbeks ja sadu jahitrofeedena. Varemalt kütiti jäälinde kalatiikidel. Teaduse nimel või lihtsalt uudishimust on kaevatud lahti pesakoopaid, misjärel vanalinnud on pesa peaaegu alati hüljanud. Jäälind on praegu Eestis arvatud looduskaitsealuste liikide teise kategooriasse. JÄÄLIND PÕHJAMAINE KALLISKIVI Kaitse Eestis. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis
vahelduv pinnareljeef loovad head eeldused aastaringse turismi arendamiseks. Linna läheduse tõttu ei ole antud piirkonnas arenenud toitlustust ja majutust pakkuvad turismiettevõtted. Täna tullakse siia vaid üheks päevaks: suviti kas jalgsi või ratastega, et viibida looduses ja nautida veemõnusid, talviti suusatamist Vooremäe nõlvadel. Tegemist on nn ühepäevaturismiga, mida uut etevõtet rajades soovime muuta. Vallas asub kalakasvatus, kust on võimalik osta kalastusluba kalatiikidel kalapüügiks. Omaette vaatamisväärsused on lindude ülerändeaegsed peatuspaigad - eelkõige Aardla poldri piirkonnas ja kevadisel ajal. Selles lähtudes arvame, et on vaja arenda turismi, et turistidel oleks võimalik tulla loodusesse, mitte peatuda linnas hotellides. Kindlasti on palju neid inimesi, kes puhkuse ajal veedaksid oma aega looduses, linnakärast eemal. Tulevane turismitalu on kindlasti
annaabi.ee 
