Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud
rannikumeres madalseisus lõhe, meriforelli ja teiste siirdekalade varud. Ohuks on võõrliikide suurenemine, ebaseadusliku kalapüügi kasv ja inimtegevuse tagajärjel keskkonnaseisundi halvenemine, samuti administratiivse koormuse kasv, mis võtab kaluril aina suurema osa ajast. 5.6. Valdkonna SWOT Tugevused Nõrkused 1.Geograafiline asukoht (pikk rannajoon ja 1.Veekogude füüsiline kvaliteet (kalateede siseveed) ja soodsad looduslikud tingimused sh tõkked, tammid) kalavaru olemasolu, lossimiskohtade ja püügipiirkondade lähedus 2.Osade majanduslikult oluliste kalavarude 2.Traditsioonilised oskused jätkuv madalseis 3.Koostöö valmidus piirkondade tasandil. 3.Madal tulusus, kalurite madal Tekkinud ja toimivad piirkondlikud investeerimisvõimekus tegevusgrupid 4
annaabi.ee 
