kinnitumiskoha paljud mikroorganismid, aga ka algloomad, vähilaadsed, teatud putukaliigid. Ühtlasi pakuvad veealused taimed varju zooplanktonile veekihis elavatele mikroskoopilistele selgrootutele loomakestele , põhjasetetes elavatele väikestele selgrootutele ning kaladele, eriti noorkaladele. Põhjataimestiku olemasolust või puudumisest, samuti selle struktuurist oleneb ökosüsteemi püsivus. Järveloomastik Kalateadlased on selgitanud, et Ülemiste järve ökosüsteemis on paigast ära röövlooma saaklooma suhted: röövkalu on vaid 5% kalastikust. Sel põhjusel ei toimi siin normaalselt klassikaline toiduahel röövkalad, lepiskalad, zooplankton, fütoplankton ja järve kalastikus valitseb latikas. Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks.
ka uskujaid. Ometi tarvitseb tõe jaluleseadmiseks vaid välja arvutada mainitud
haugimüraka tüsedusindeks. See on 0,075, mis on üle kümne korra väiksem kui
normaalse kehaehitusega haugil ja jääb kahekordselt alla isegi angerja
tüsedusindeksile. Niisiis ei tuletanud Heilbronni haug väliselt meelde mitte kala, vaid
keskmist telefoniposti, ta keha läbimõõt pidi olema kõige enam 20 cm.
Leedu kalateadlased kinnitavad, et käesoleva sajandi suurim haug kaaluga 76 kg
lasti Leedu idaosas asuvas Drivetose järves 1904. a. püssiga maha. Tõsi küll, teatud
kahtlust toimunu tõepärasuses tekitab see, et vastav kirjalik teade ilmus kohalikus
kalandusajakirjas alles 10 aastat hiljem, 1914. a. Usaldusväärsemad tunduvad
hilisemad andmed (aastaist 1925-1925) suurte haugide kohta, kuigi need kaalusid
<
annaabi.ee 
