Tõrjeabinõud puuduvad. Ameerika vähid küll ise ei haigestu, kuid võivad olla nakkuse edasikandjateks. Püügiriistade desinfitseerimine on vajalik ja tõhus profülaktikameede, sest seene zoospoorid hukuvad kuivatamisel, külmumisel ja kemikaalide toimel kiiresti. PILET 9. 1) Tegutsemine ohtliku kalataudi kahtluse või diagnoosi korral; nimetada ohtlikud kalataudid Kui on loetelus oleva kalataudi kahtlus või on see taud diagnoositud ,,tulev see regristreerida ja viivitamatult teavitada Veterinaar ja Toiduameti kohalikku asutust. Kalataudid : 1) Viiruslik hemorraagiline sepititseemia (VHS) 2)Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) 3)Karpkala kevadvireemia (SVC) 4) Lõhilaste infektsioosne annemia (ISA) 2) Kalade maksakasvajad
VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb kalade suremus märgatavalt, mistõttu tiikidesse (basseini desse) soovitatakse manustada kustutamata lupja (100150 kg/ha). Teised teatamiskohustuslikud ja regristreerimiskohustuslikud kalataudid. I.Teatamiskohustuslikud loomataudid, sealhulgas zoonossed haigusetekitajad 1. Eriti ohtlikud loomataudid. Selles osas kalade haigusi ei ole. 2. Ohtlikud loomataudid Kalataudid 1) Viiruslik hemorraagiline septitseemia 2) kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos 3) karpkala kevadvireemia 4) lõhilaste infektsioosne aneemia 1. Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN)
annaabi.ee 
