sest põlvkonnad varieeruvad näiteks kiluga võrreldes vähem Läänemeres on räime keskmine kehamass vähenenud 20 aasta jooksul PROBLEEM · Kalastussuremus on kõrge ja madala kudekarja biomassi tõttu loetakse ICES poolt piirkondi 25-29 + Soome laht (32) riskitsooniks, tagamaks räimevaru kiiremat taastootmist · Kilu ja räime noorjärgud on püügis nn segakoondistena, seetõttu toimib noore räime väljapüük kilu kaaspüügina põhjustades varjatud kalastussuremuse 3 Liivilahe räim Arvukas!!! Ja põlvkonnad on varieeruvamad, sõltudes 1) talve karmusest 2) kevadisest zooplanktoni arvukusest · Arvukus on praegu 2 x suurem kui 1980ndatel · Liivi lahe räim on kohalik populatsioon, avamerest kudema saabuvaid isendeid on ca 5 %. · Varude säilitamiseks on rida püügipiiranguid Kilu · Pelaagiline parvekala · Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus
2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe Eesti majandusvööndis võib kiluvaru lugeda suhteliselt heaks samal ajal kui Läänemere lõunaosas on viimaste aastatel toimunud biomassi vähenemine. Üheks põhjuseks võib siinkohal olla tursa arvukuse suurenemine. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) hindab Läänemere kiluvaru ekspluateerimise jätkusuutlikuks. Läänemere avaosa räimevaru ekspluateerimise intensiivsust ei ole saanud viimastel aastatel kestlikuks lugeda, seda peamiselt suure kalastussuremuse tõttu. Siiski on see tendents hakanud viimasel ajal vähenema. Liivi lahe räimevaru haldamine on toimunud lähiminevikus jätkusuutlikult ja probleemiks on sarnaselt avaosa räimele kõrge kalastussuremus. Tursa majandamine toimub Eestis Euroopa Liidu majandamiskava alusel ja sellest tulenevalt hoitakse etteantud kalastussuremuse taset kindlates piirides. Varu kasutamist saab lugeda mõõdukaks. Eesti vetes tursa töönduslik varu puudub. Tabel 1. ICES 2012
annaabi.ee 
