· Liivi laht · Botnia meri (30) · Botnia laht (31) · Põhilisemad püüdjad Rootsi 29 000 t piirkond 25 Poola 23 000 t 28 Avamere räim Avamere räimevaru sõltub perspektiivis kilu ja tursa arvukusest Räimesaagi vanuseline koosseis on läbi aastate stabiilne 1.-5.a. isendid (ca 80 %), sest põlvkonnad varieeruvad näiteks kiluga võrreldes vähem Läänemeres on räime keskmine kehamass vähenenud 20 aasta jooksul PROBLEEM · Kalastussuremus on kõrge ja madala kudekarja biomassi tõttu loetakse ICES poolt piirkondi 25-29 + Soome laht (32) riskitsooniks, tagamaks räimevaru kiiremat taastootmist · Kilu ja räime noorjärgud on püügis nn segakoondistena, seetõttu toimib noore räime väljapüük kilu kaaspüügina põhjustades varjatud kalastussuremuse 3 Liivilahe räim Arvukas!!! Ja põlvkonnad on varieeruvamad, sõltudes 1) talve karmusest
Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) hindab Läänemere kiluvaru ekspluateerimise jätkusuutlikuks. Läänemere avaosa räimevaru ekspluateerimise intensiivsust ei ole saanud viimastel aastatel kestlikuks lugeda, seda peamiselt suure kalastussuremuse tõttu. Siiski on see tendents hakanud viimasel ajal vähenema. Liivi lahe räimevaru haldamine on toimunud lähiminevikus jätkusuutlikult ja probleemiks on sarnaselt avaosa räimele kõrge kalastussuremus. Tursa majandamine toimub Eestis Euroopa Liidu majandamiskava alusel ja sellest tulenevalt hoitakse etteantud kalastussuremuse taset kindlates piirides. Varu kasutamist saab lugeda mõõdukaks. Eesti vetes tursa töönduslik varu puudub. Tabel 1. ICES 2012. aasta hinnangul põhinevad varu näitajad 1 vt Lisa 2 Varu Kudekarja suurus Pikaajaline Viie aasta keskmine Maksimaalsejätk (SSB) 2012
annaabi.ee 
