*Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid *Metshaldjas > kurat, eksitaja (luterluse mõjuline) *Püha Jüri metsajumalusena (katoliiklik sümbioos) **Mets neutraalse paigana ***Mets kui pühakoht B. Vesi - sarnaselt metsale moodustanud endisaegse kalur-kütikultuuri ökotüüpse tagapõhja; tegevusalana sai kalapüük vähem või rohkem säilida ka mõisaajal *Kalastusmaagia säilinud kaluritel veel viimaste aegadeni *Suhe vetevalda läbivalt aupaklik - kalurite ohvrid nii merel kui siseveekogudel *Haldjausk sarnaselt metsalegi - nii antropo- kui zoomorfsel kujul *Veekogud animatistliku kontseptsiooni vaatenurgast - rändavate järvede muistendid; kirjeldused setu müüdilistes regilauludes **Veekogud mittekalamehelikust vaatevinklist - vaenulik ja võõras sfäär **Näkk kui laenuline deemonlik uskumusolend; lastehirmutis
*Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid *Metshaldjas > kurat, eksitaja (luterluse mõjuline) *Püha Jüri metsajumalusena (katoliiklik sümbioos) **Mets neutraalse paigana ***Mets kui pühakoht B. Vesi - sarnaselt metsale moodustanud endisaegse kalur-kütikultuuri ökotüüpse tagapõhja; tegevusalana sai kalapüük vähem või rohkem säilida ka mõisaajal *Kalastusmaagia säilinud kaluritel veel viimaste aegadeni *Suhe vetevalda läbivalt aupaklik - kalurite ohvrid nii merel kui siseveekogudel *Haldjausk sarnaselt metsalegi - nii antropo- kui zoomorfsel kujul *Veekogud animatistliku kontseptsiooni vaatenurgast - rändavate järvede muistendid; kirjeldused setu müüdilistes regilauludes **Veekogud mittekalamehelikust vaatevinklist - vaenulik ja võõras sfäär **Näkk kui laenuline deemonlik uskumusolend; lastehirmutis
Kalad tähendasid ustavust ning olid toiduks nii sabati ajal kui paradiisis, ei saa unustada ka katoliiklikku tava süüa reedeti liha asemel kala ning ortodoksset tava asendada liha kalaga kolmapäeviti ja reedeti (Tresidder 2002: 65, 70). Kalapüük sai Eestimaal põhielatusallikaks juba enne Kristuse sündi. Võrreldes marjakorjamisega või küttimisega on kalastamine olnud oluline majandusharu. Utilitaarne suhtumine kaladesse on rahvapärimuses märksa suurem kui muude loomarühmade puhul. Kalastusmaagia oli suunatud soovile võimalikult head saaki saada. Informatsiooni kalade kohta võib tinglikult jagada kolmeks: 1) loodusvaatlusel ja kogemusel põhinevad üldistused, pragmaatiline teave kalaliigi bioloogia ning püügi kohta, mitmesugused ended ja maagiavõtted edu tagamiseks elatise hankimisel; 2) keskendub kala omadustele ning etioloogiale ehk tekke- ja seletusmuistendile; 3) kalades nähakse veteriigi vaimolendeid, keda kehastavad mõnede röövkalaliikide kogukad
annaabi.ee 
