territooriumil, aastane juurdekasv, liigiliselt mitmekesised, puit läheb mööblitööstusele. Parasvöötme okasmets - ulatuslikul territooriumil, väikese juurdekasvuga aastas, suhteliselt hõredad ning vähe puuliike ja enamasti kasut. Tarbepuiduks. 3 kalanduse vormi ja iseloomustus? 1)Rannikupüük- kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad väikeste paatidega kala. Kala töötlevad ise või annavad väikestele tehastele ning ei kalasta rannikust kaugel. 2)Ookeanipüük- püütakse rannikust kaugel, püügile tuleb saata terve laevastik( baaslaevad, kalaluurelaevad, materjale-või toodangut ära vedavad laevad ) . 3)Kalakasvatus- kalanduse korraldus, kus püütavat kala kasvatatakse eelnevalt inimese rajutud basseinides. Tähtsamad kalastuspiirkonnad: Vaikse ookeani kalavarad. Loode-ja kirdeosa ja ka ookeani läänepoolsed saartevahelised alad. Riigid- Jaapan, USA, Tsiili, Peruu. Kes, mis on maailmamere peamised igapäevased
alasid, ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub setteid, mis ummistavad põhjustades üleujutusi. Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest. Inimesele meresaadused: söök, loomasööt, väetis, kosmeetika, suveniirid. 4 kalandusvormi: Hajali rannapüük – kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad kala väikeste paatidega. Kala töötlevad ise või annavad väikestele kalatehastele. Ei kalasta rannikust kaugel. Ida, Kaug – Aasia aga ka Norra. Kontsentreeritud rannapüük – kalandus koondub paljudest pisikestest hajali kaluriküladest vähestesse linnadesse, mis asuvad soodsates sadamakohtades ja on hästi ühendatud sisemaa turuga. Moodustab ühtse kompleksi – püük + töötlemine + müük. Lõuna – Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük – kala püütakse rannikuist kaugel. Püügile tuleb saata terve
7. RTL ; 2001- Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja2 8. EurLex: 84/156/EMÜ 9. Wikipedia.org 10. Europa Liidu Teataja C168/44; 2007 11. Voigt, Heinz-Rudolf "Concentration of heavymetals in fisch from coastal waters around the Baltic Sea";1999.a 12. Elintarvikevirasto. Riskiraportti, elintarvikkeiden ja talousveden kemialliset vaarat. Valvontaoppassarja 2/202: 5-11 13. Mustaniemi A, Hallikainen A, Witick A Elohopean saanti kalasta ja muusta ravinnosta. Elintarvikevirasto, tutkimuksia 13/1994 14. "Kalastaja" 2002. Nr. 22 lk. 50-55 15. Leili Järv, magistritöö, Ahvenast Eesti rannikumeres ja tema saakide prognoosimise võimalustest 1997, lk.3 16. Neuman,E . 1977. activity and distribution of benthic fish in some Baltic archipelagoes withs pecial reference to temperature. Ambio spec. Rep. 5: 47-55 17. Abiks kalurile, 1989, 4 18
annaabi.ee 
