Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kalasportlastele" - 3 õppematerjali

Kalad teiste toidulaual
9
ppt

Kalad teiste toidulaual

Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised Saarmad, naaritsad, mingid, hülged, kassid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org - E.Pihu Meie kalad olelusvõitluses - E.Pihu, A. Turovski Eesti mageveekalad www.loodusajakiri.ee Kalastaja käsiraamat" Valgus 1971, Tallinn

Bioloogia → Eesti kalad
9 allalaadimist
Eesti väikejärved
8
doc

Eesti väikejärved

Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesisaldusega järvedes. Liigivaene on näiteks madalate kinnikasvavate düseutroofsete või hüpereutfrootsete, sageli täielikult ummuksisse jäävate järvede kalastik. Kalade ummuksisse jäämist põhjustab järvede tugev eutroveerumine. Väikejärvede suure mitmekesisuse ja hajutatuse tõttu pole riiklik kalapüük tasuv ning väikejärved tuleks jätta kalasportlastele või rentida majandamiseks perekondadele. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 281-282) Loodusrikkuseks väikejärvedel on veel põhjasetted, mis on keemiatööstuses potentsiaalne tooraine ja peale töötlemist sobilikud ka lisaväetisena põllumajanduses. Järved on tähtsad ka maastikupildi rikastajana ning vaba aja veetmise paigana. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus

Loodus → Keskkond
67 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

w. cx soomuse ,,raadius" x aastal x. Miks on vaja teada kalade vanust? y. 1.Varu hindamine ­ mis aastast pärineb põhiline osa püütavast kalast ja mis aastatel võib z. oodata suuremat või väiksemat kalasaaki aa. 2.Kasvutingimuste ja produktsiooni uurimine ­ millistes tingimustes kasvab kala kõige bb. kiiremini cc. 3.Aretus ­ kiiremini kasvavate kalade valik dd. 4.Kalasportlastele - rekordkalade fikseerimine - suurim ja vanim kala ee. Millistel struktuuridel on aastaringid paremini nähtavad ja millistel kaladel? ff. SOOMUSED. Karplased ja lõhelased, kellel on pehme, õhuke aga suur soomus. LUUD. gg. lõpuskaas ­ ahven, Cleithrum ­ haug, selgroolülid ­ lestad. OTOLIIDID e kuulmeluud. hh. (täpsemalt sagitta ­ suurim kuulmeluu) soomusteta kaladel ­ kelle on soomus liiga väike

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun