Nõrga voolu puhul kujuneb lame rünkpilv. Ülemise kihi ehk kõrgpilved 1. Kiudpilved Cirrus Ci ( Üksikud õrnad kiulise või niitja struktuuriga pilved, varjuta, tavalised valged, tihti läikesed. Mõnikord on neil haakide ja komade kuju ning nad meenutavad sulgi. 2. Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc ( Koosnevad väga väikestest varjudeta helvestest või valgetest pallikestest. Mõnikord esinevad pilved ridamisi ja meenutavad liivavirveid või kalasoomuseid ) 3. Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs ( Õhuke valge loor mis muudab taeva piimjaks ja katab mõnikord kogu taevast. Päike ja Kuu tekitavad neist läbi paistes halo. ) Keskmise kihi ehk keskpilved 4. Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac ( Valged, mõnikord hallikad või sinakad lainelised pilved, mis koosnevad pallikestest. Mõnikord asuvad nad nii üksteise lähedal, et nende servad liituvad. ) 5
päeval üldse kalaleminekust. Enne merreviimist tehti võrgule ristimärke, asetati sellele pihlakaoksi, soola, muda, vahel isegi elus põrsas. Kes kuivama riputatud võrkude alt läbi puges, pidi tagurpidi tagasi minema, maas lebavatest võrkudest üle ei astutud. Hooaja esimene kala tuli merele tagasi anda, selleks osutunud siig või särg ennustasid kehva, latikas head kalaaastat. Hea kalaõnnega inimene võeti meelsasti merele kaasa, sellise kaluri paadist toodi õnneseemneks oma paati kalasoomuseid. Ahnusest liiga väikesi kalu püüdvad kalurid arvati tulevikus jäävat kalata, heldeid arvati meri soosivat - seepärast ei tohtinud kalur keelduda andmast rannas osa saagist kalavastalistele, ka kass pidi saama oma osa. Hea kalaõnne puhul ei kiideldud, ka võõras ei tohtinud kaluri suurt saaki kiita, et mille tema kalaõnne ära sõnuda. Tabu oli merel kutsuda kalu või loomi nende õigete nimedega. Püügi ajal ei tohtinud laulda, karjuda, vilistada, vanduda, petta ega tüli norida
annaabi.ee 
