Huvitavaks lisaboonuseks on pilli peale liimitud pilt hieroglüüfidest koos ladina tähestikuga, mida võib siis ka eelpool nähtud teraselt vaadates märgata (põhimõtteliselt analoogne tabel nagu seal pildil oleval rätikul). Seda tabelit pole kindlasti vaja lisada pillidele, mida kasutavad kohalikud, see on pigem turistide jaoks. Pilli alumine osa ehk kõlakast – kausja kujuga puu, mille sisse on puuritud umbes kümmekond väikest auku. Kõlakasti katavad kalasoomused. Kõlakasti sisse on pandud ka nael, mille küljest hakkavad jooksma kaks keelt. Keelte ja kõlakasti vahele on pandud väike puutükk, hoidmaks keeli pillist eemal. Üks keel koosneb umbes kümnest peenikesest pinguletõmmatud tamiilist. Need tamiilid olid omavahel ühtseks tehtud mingisuguse musta ainega, mis nad just kui kokku liimis, kuid mängides see aine pudiseb ning keelte haakuvus halveneb. Kokku on minu pillil kaks keelt, mida saab üleval pilli
nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford, Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA. Selle nat��rmordi, mille autor on signeerinud �CLARA P.�, teeb virtuoosseks iga detail ja tekstuur � libedad kalasoomused, punakas keraamiline s�el, kassi karvkasukas ja j�ulised austrikarbid on loodud materjalitunnetusega, mis muudab maali t�iuslikult sensoorseks. Lidus k�rvadega kass on valvel, et t�rjuda k�iki, kes v�iksid sellele lauale l�heneda, kaitstes oma kaladest koosnevat varandust. T�� p�hjal v�ib Clara Peetersit anal��sides �elda, et maalile on iseloomulikud just talle omased �ratuntavad v�tted: madal vaatenurk, �htlane tume foon ning veetilkade