Kuna linn oli selleks ajaks kasvanud Baltimaade üheks suurimaks, ei suutnud lahtised salvkaevud rahuldada linnaelanike veevajadust. Appi tuli Ülemiste järv. Taani kuningas Waldemar IV andis 29. septembril 1345 Tallinna Raele loa juhtida linna vett Ülemiste järvest. Järvest väljavoolava Härjapea jõe lähtest rajati linna 4 km pikkune kanal, mis kulges Veerenni (sic!) tänavani ning seejärel Harju väravani, kus moodustas 1,5 km pikkuse linnamüüriäärse vallikraavi kuni mereni Kalasadamas. Kanal ehitati algselt lahtisena, hiljem kaeti. Rajatud kanalist toideti linna salvkaevusid ja sajandite jooksul rajatud veetorustikku. Kanal suleti 1883. aastal, kui linna veevarustussüsteem oli ühendatud Ülemiste järvega torustiku abil. Järve vesi jõudis linlasteni ehedal looduslikul kujul, aegajalt koos järvemuda ja vees olevate pisemate eluslisanditega. Linnarahva survel hakkas linnavalitsus otsima võimalusi veepuhastusjaama ehitamiseks. Ja 15
Sauga kalasadam Vana- Sauga kalasadam asub Sauga jõel umbes 400 meetrit ülesvoolu selle suubumisest Pärnu jõkke. Sadam kuulub KÜ Merekarule. Sadama teritoorium hõlmab kokku 5129 m2. Tingimuste seisukohal on sadam hästi kaitstud piki Pärnu jõge leviva lainetuse, veepinna tõusu ja sellest tingitud võimalike sildumistingimuste halvenemise vastu. Sadamat ja selle kaisid on võimalik kasutada praktiliselt kogu jäävaba perioodi jooksul. Kaide pikkus olemasolevas kalasadamas on kokku 260 meetrit. Kaide seisukord on vahelduv: osaliselt on kasutusel halvas seisukorras puitprussidega kaetud kai katted. Vee sügavus kaide sildumisliini ääres on muutuv vahemikus 0,5-1,4 meetrit. Püsivalt kasutavad sildumiskohta 41 alust, nende hulgas 37 kutselist kalurit. Sadamas on olemas püüniste ja laevavarustuse mahutamiseks koos puutöökojaga katusealust pinda 2165 m2. http://kalanduskogu.ee/up/doks/eksp-vsauga.pdf Temperatuur
annaabi.ee 
