Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati kapillaari ots ainesse, nii et kapillaari sattus veidi ainet. Kapillaari lasti umbes 30 cm pikkuses klaastorus kukkuda 5 kuni 6 korda lauale, et põrutada aine kapillaari põhja. Kapillaari põhjas oli paari mm kõrguselt
saaduste suunas. Neljandas katseklaasis muutus värvus heledamaks ning reaktsiooni tasakaal liikus lähteainete suunas. Töö nr 5- Aine salamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1. Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö Käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmata 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustada põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulamine algab, kui gaasipõleti leek värvub naatriumisoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatada kinni. Kapillaari täitmiseks puistada uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaadi paberlehekeseleja torgata kapillaari ots ainesse, nii et kapillaari satub veidi ainet. Kapillaari lastakse umbes 30 cm pikkuses torus kukkuda 5-6 korda lauale, et põrutada aine kapillaari põhja. Kinnitada kapillaar, mille põhjas