Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine,
taastuvad, aga palju on siiski ülepüüdmist ja teatud piiri ületades ei taastu ka see taastuv ressurss. ELi liikmesriigid on võtnud meetmeid, et tagada Euroopa kalatööstuse jätkusuutlikus ja, et kalapopulatsioonide juurdekasv ei oleks ohus. ÜKP eesmärk on tagada, et kalandus oleks keskkonnaalaselt jätkusuutlik ja et see oleks ka ELi elanikele toidu allikaks. Eesmärk on ka kalandusega tegelevatele kogukondadele tagada rahuldav elatustase. Pikas perspektiivis peab säilima kalapopulatsioon ning liigid ei tohi hävida. (Euroopa parl… , 2013) 4 1.2. Kalavarude majandamine Üldiselt on kalirte püütav kala liikidest, kus on kõrge paljunemisvõime, näiteks räim. See ei tähenda, et kalavarud oleksid ilmatu suured ja püüda võib kuitahes palju. Püüki peab kontrollima, et kalavarud säiliks ja kalapüük oleks majanduslikult efektiivne.
Õngpüünised Õngepüük Nakkepüünised Võrgupüük Lõkspüünised Mõrrapüük Kurnpüünised Noodapüük Traalpüünised Traalpüük Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU) Alus (laev), Püünis selle tehniline tase Kalade käitumine Differentseeritud püügivõime q Kalade morfoloogia
annaabi.ee 
