. 3 1. ELI ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA 1.1. ELi kalavarude majandamine Euroopa Liidu ühtne kalanduspoliitika on eeskirjade kogum hoidmaks silma peal Euroopa kalalaevastikel ning säilitamaks kalavarusid. Antud poliitika majandab ühist ressurssi – merd ning veekogusid. Ühtne kalanduspoliitika ehk ÜKP annab kõikidele kalalaevadele võrdse juurdepääsu Euroopa Liidu halduses olevatele püügipiirkondadele ning tagab õiglase konkurentsi. Kalapoliitika uueneb pidevalt ning võeti algselt kasutusele, kuna varud võivad olla küll taastuvad, aga palju on siiski ülepüüdmist ja teatud piiri ületades ei taastu ka see taastuv ressurss. ELi liikmesriigid on võtnud meetmeid, et tagada Euroopa kalatööstuse jätkusuutlikus ja, et kalapopulatsioonide juurdekasv ei oleks ohus. ÜKP eesmärk on tagada, et kalandus oleks keskkonnaalaselt jätkusuutlik ja et see oleks ka ELi elanikele toidu allikaks
poolt antud pädevuse piirides. Kui aluslepingutes ei ole ELile pädevust mingis küsimuses antud, ei saa ta tegutseda. Siis määrab liikmesriik ise oma pädevuse. ELTLi kohaselt on ELil pädevus vaid viies valdkonnas: 1) tolliliit; 2) siseturu toimimiseks konkurentsi eeskirjade kehtestamine; 3) rahapoliitika nies riikides, kus rahaühikuks on euro; 4) ühine kaubanduspoliitika; 5) mere bioloogiliste ressursside kaitse kalapoliitika raames. Nendes valgkondades võib õigusakte menetleda vaid EL, liikmesriigid on oma pädevuse talle üle andnud. Näiteks: 1. Tolliliit. Liikmesriigid tolli ei maksa, kauplemisel kolmandate riikidega on ühtne tollitariif. Liikmesriik ei määra ise millist tollimaksu võtab. 2. Konkurents - EL siseturu alus on kahjustamata konkurents. Liikmesriik ei tohi anda riigiabi (Eesti ei tohtinud aidata Estonian Air´i). Ettevõtted ei tohi moodustada kartelli vm. 9
annaabi.ee 
