arendustegevusi. Strateegia peaeesmärk on kalanduse kui tööstusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Strateegia koostatakse põllumajandusministeeriumi poolt, kes omalt poolt kaasab ekspertrühma, mis koosneb teadusasutuste, riigiasutuste ja professionaalide esindajatest. Struktuuri aluseks on SWOT analüüsid, et näeks ära ohud ning nõrkused ja tugevused kalandusvaldkonnas. 3.2. Eesmärk 2014-2020 kalandusstrateegiaga määratakse, kuidas viiakse ellu Euroopa kalandusfondist tulnud kalandussektori arendamiseks kavandatavad meetmed antud perioodiks. Konkreetse strateegia üks põhieesmärkidest on kujundada Eestist Läänemere regioonis üheks juhtivaks kilu ja räime logistika- ning töötlemiskeskuseks. 11 Eesmärk on ka suurendada ekpsordi väärtust, et eksporditavad tooted oleks kallimad,
kalatöötlemise toetamine, mis hõlmab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja alternatiivenergia kasutamise soodustamist eesmärgiga tõhustada tootmisprotsesse ja suurendada keskkonnasäästlikust ning energiatõhusust. Oluline on edasi arendada otse- ja ühisturustamisvõimalusi, suurendada ja mitmekesistada turundustegevusi sh leida turg nisitoodetele. Samuti populariseerida kala kui toiduainet ja kaluri elukutset läbi erinevate meediakanalite. Kalandusvaldkonnas sõltub sotsiaalmajanduslik heaolu otseselt kalavarudest ning hetkel olemasolevatest varudest ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile kalandusvaldkonnas tegutsevatele inimestele. Seetõttu on prioriteediks soodustada kaluritele töökohtade loomist piirkonda püügihooajavälisel perioodil, talvepüüki, väiketöötlemist. Oluline on ka kalurite hõimlaste suurem kaasamine kalandusega seotud tegevustesse näiteks lisandväärtuse andmisel toorainele, turismiga tegelemisel,
annaabi.ee 
