Praegu püütakse kala ookeanist, avamerest, rannikulähedastest vetest ning ka Peipsist ja Võrtsjärvest. Püütav kogus ülejäänud siseveekogudest (kaasa arvatud mõned kalakasvandused) on väga väike. Kogupüük on viimaste aastate jooksul olnud enamvähem sama, kõikudes 120 000 tonni piires. Kalapüügiga oli 1998.a. hõivatud üle 7000 töötaja. Mitmetes rannikuäärsetes asulates on kalapüük ja tööstus ainus tööandja. Suurim osakaal kalandussektoril on Hiiu maakonnas, kus veel hiljuti oli sellega hõivatud 17% töövõimelisest elanikkonnast. Püütud kala müüakse värskelt, töödeldakse kalatööstuses või külmutatakse ja töödeldakse hiljem. Kalakaubandus on orienteeritud peamiselt idaturule, sest LääneEuroopa tarbija pole meie kalatööstuse toodanguga harjunud ja ka toodete kvaliteet ei ole veel küllalt kõrge. Kui 1998.aasta Venemaa rahakriisi tõttu eksport järsult vähenes, kadus
pühendatud temaatilisi kohtumisi, soodustada kontaktide vahetamist, korraldada kalanduse tegevusgruppidele koolitusi ja seminare. 2011 aasta aprillis alustas tööd ,,Kalanduse teabekeskus" Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juures, mida juhib nõukogu kuhu kuuluvad nii teadus-arendus asutused, sektori esindajad kui ka administratsiooni esindajad. Kalanduse teabekeskuse eesmärgiks on luua ühtne võrgustik, mis võimaldab kalandussektoril (kalapüük, vesiviljelus, kala töötlemine ja turustamine) ning kala- ja kalatoodete tarbijatel saada kaasaegset oskusteavet, koolitust ja nõuannet. Teadus- ja seadusinfo, kogemuste ja hea praktika levitamise kaudu soodustatakse elukestvat õpet kalandussektoris ning suurendatakse tarbijateadlikkust. Kalandusalast kutse- ja kõrgharidust on võimalik omandada järgmistes õppeasutustes ja õppekavadel (Tabel 11)14 Tabel 11. Ülevaade kalandusalasest kutse- ja kõrghariduse õppekavadest
annaabi.ee 
