Neli on isegi oma kalandus minister. Just oma efektiivse ja jätkusuutliku kalanduspoliitika tõttu on Island EL-i liikme kandidaat. Islandi kalalaevade föderatsiooni omanike pressiesindaja ütleb, et Island teenib iga müüdud kilo eest 2,3 eurot samal ajal, kui Norra saab 1,7 euri kilo eest. See on tänu kvoodi süsteemile ja maksimaalselt kala ära kasutamisele. Kui Island otsustaks liituda EL-iga, siis see tähendaks, et neil tuleb nõustuda EL-i Ühise Kalanduspoliitikaga. Mis siis tähendab kõigi liikmesriikide elanike ligipääsu Islandi kalarikastesse vetesse. Kalatööstus Norras Norra on teine maailma suurim kala eksportija. Kõige rohkem eksporditakse Taani, Venemaale, Prantsusmaale ja Jaapanisse. Mereandide eksport on ühtlasi Norra suuruselt teine suurim ekspordi sektor. Kalatööstuses leiab rakendust endale 30 000-40 000 inimest. Seega ei ole kalapüük norralaste jaoks ainult meelelahuhutus või riigi sissetulekute allikas, vaid
protsent – suhteline stabiilsus. Euroopa Liidu liikmetele on jäetud õigus kvoote teineteise vahel ka vahetada. Kui riigid on saanud teada oma kvoodid, tuleb neil jagada enda kalurite vahel need oma nägemuse järgi ära. Riik vastutab selle eest, et kvoodid ei ole ületatud. Juhul kui mõni kvoot on täis saadud, peab riik lõpetame antud liigu püüdmise koheselt. (Lubatud ko… , 2014) 1.3. Piirkondadeks jaotamine Selge on, et kui tegemist on Euroopa Liidu kalanduspoliitikaga, mis on maailma suurim ühtne kalanduse kogu, siis ei saa tegu olla vaid ühe piirkonnaga. Näiteks Läänemerel on juba üle 14. piirkonna ja Eestisse jagub neid nelja piirkonna jagu. 5 Pilt 1. ( ELi kalandustsoonid, mis mõjuvad Eestile) Allikas: Euroopa Komisjon Ülemisel pildil on välja toodud, kuidas on ELi ühtse kalanduspoliitika poolt ära jagatud Eesti merealad
annaabi.ee 
