Allikas: Euroopa Komisjon Ülemisel pildil on välja toodud, kuidas on ELi ühtse kalanduspoliitika poolt ära jagatud Eesti merealad. Pilt toob hästi välja, et suurim Eesti piiridesse jääv kalandustsoon on põhjarannikul ning kõige väiksem on Sõrve taga asuv tsoon. Eestis jagunevad kalandustsoonid kaheks – mere- ja siseveekogu äärssed piirkonnad. Merepiirkonnad jagunevad omavahel tinglikult kolmeks: Väinamere, Liivi ja Soome lahe piirkonnad. Siseveekogu äärsed kalanduspiirkonnad on jagunenud Peipsi, Lämmi-, Pihkva järve ning Võrtsjärve piirkondadeks. ( Kalanduse teg… ) 6 1.4. Mõju kalamassidele Ajaloo kulissidest saab välja tuua ka Euroopa Komisjoni pahategusid, kui ei ole kuulda võetud eksperte ja on kvoodid tõstetud liiga kõrgele. Kõige ehtsama sellise näite saab tuua aastast 1990 kui anšooviste kvoot oli 143% ekspertide soovitatust kõrgem ja aastal 2004 lausa 200% kõrgem
välja piirkondliku arengustrateegia ning viib selle ellu eelkõige Euroopa Kalandusfondist finantseeritavate projektide kaudu. Tegevusgruppide töö tulemusena on piirkondades arenenud koostöö ja oskused toetuste kasutamisest. Kohalike tegevusgruppide toeks on loodud Kalandusvõrgustiku üksus, kelle ülesandeks on teadmiste ja kogemuste vahetamise edendamine ning koostöö algatamise toetamine, samuti teadmiste ja parimate praktikate levitamine. Kaart 1. Kalanduspiirkonnad. 5.4. Euroopa Kalandusfondi toetused aastatel 2007-2013 Perioodil 2007-2013 kaasrahastas Euroopa Liit kalandustoetusi Euroopa Kalandusfondis. EKF-i vahendite kasutamiseks koostas Põllumajandusministeerium 31 Eesti kalanduse strateegia 2007-2013 ning Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava, mille alusel rakendati meedet 4.1 ,,Kalanduspiirkondade säästev areng". Meetme abil toetati väikesadamate ja lossimiskohtade uuendamist,
annaabi.ee 
